Kaitsepolitseiameti hinnangul õhutavad uusimmigrantide integratsiooniprobleemid ja majanduslik ebastabiilsus ühiskonnas tendentse, mis on soodne pinnas äärmuslike rühmituste tekkimiseks.
Kapo kodulehelt võib lugeda järgmist informatsiooni:
Äärmuslust ehk ekstremismi võib defineerida kui riigis eksisteerivate ühiskondlike normide ja seaduste radikaalset eiramist üksikisikute või isikurühmade, s.t organisatsioonide või rühmitiste poolt, kelle kaugemaks eesmärgiks võib muuhulgas olla ka kehtiva riigikorra asendamine neile sobilikuga. Uusimmigrantide integratsiooniprobleemid vastuvõtvas riigis, samuti majanduslik ebastabiilsus õhutavad ühiskonnas tendentse, mis on soodne pinnas äärmusrühmade tekkimiseks. Äärmuslike ideede omaksvõttu üksikisikute seas võib soodustada ka isiku varasem kriminaalne käitumine.
Üldtunnustatud ja klassikaline on ekstremistlike rühmitiste jaotumine parempoolseks ja vasakpoolseks ekstremismiks.
Paremäärmusluse ideoloogia põhipunktid on:
- avalik ja otsene rassism
- valge rassi ülimuslikkuse propageerimine
- seksuaalvähemuste vihkamine
- ühiskonna probleemide põhjusteks peetakse mõnda ideoloogilist või maailmavaatelist suunda ja etnilist või rassilist „vandenõud".
Vasakäärmuslus toetub põhiliselt ideoloogiatele, mida iseloomustab:
- eesmärk asendada riikides kehtiv põhiseaduslik kord totalitaarse, sotsialistlik-kommunistliku riigikorraga või täieliku anarhiaga – vajaduse korral ka revolutsioonilise riigipöörde abil
- mineviku totalitaarse kommunistliku ideoloogiaga režiimide ülistamine
- eesmärk häirida oma tegevusega võimalikult paljusid riike ja rahvusvahelisi turumajanduslikke sidemeid
- veendunud turumajanduse vastasus ning avalikud protestid kapitalismi, „imperialismi" ja rassismi vastu
Äärmusluse jagunemine parem- ja vasakpoolseks ei ole absoluutne, seda eriti Eesti ja teiste sarnase lähiajalooga riikide kontekstis. Meie piirkonnas esineb äärmuslust, milles on ühendatud nii minevikust päritud vasakpoolne ideoloogia kui ka paremäärmuslusele iseloomulik ühe rahvuse absoluutse (riigipiiridest sõltumatu) privilegeerituse eeldamine ja taotlemine. Nagu teineteisele vastandunud äärmuslikele ideoloogiatele tuginenud totalitaarsetel režiimidel, nii on ka igasugustel tänapäeva äärmuslastel tegelikkuses olulised ühisjooned:
- ühiskonnas üldiselt aktsepteeritust äärmuslikult erinevad vaated
- agressiivne oma vaadete pealesurumine (propaganda)
- eesmärk muuta poliitilist süsteemi (otseselt põhiseadusliku korra ründamist ei tunnistata alati avalikult, kuid ei panustata ka demokraatlikele võimalustele)
- teatud sotsiaalsete või etniliste rühmade ründamine sõnade või tegudega
- potentsiaalne oht vägivallaks (sh terroristlikeks aktideks)
Ekstremistlike mõjude tekkele ühiskonnas ei ole ühest selgitust. Eri aegadel ja eri riikides on selliste mõjude tekkimisel olnud erinevad põhjused ning eesmärgid. Ekstremistlikud rühmitised on eksisteerinud ja eksisteerivad edaspidigi praktiliselt kõikides riikides, kus neile on võimaldatud vähimgi tegevusvabadus. Kuigi sellistel rühmitistel ei ole kuni viimase ajani õnnestunud Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda tõsiselt võetavalt ohustada, ei saa alahinnata hetkel ja ka edaspidi võimalikke äärmuslaste tekitatavaid ohte meie riigi julgeolekule.
Markus Järvi: KAPO äärmuslaste-retoorika täidab poliitilist tellimust
Markus Järvi: KaPo ei tohiks esineda Guy Verhofstadti kasuliku idioodina
Nädalakommentaar: Välisluureameti raport ei hooma lääne kultuuri sisemist väärtuskonflikti