Mõttekoda Gefira prognoosib, et saksalik Saksamaa kaob lõplikult käesoleva sajandi lõpuks. Euroopa rahvaarv hakkab üha kiirenevas tempos kahanema. Areng on eriti märgatav Saksamaal, kus sajandi lõpuks on põlisrahvast järgi vaid umbes veerand sellest hulgast, kes elab Saksamaal aastal 2020. Rahva hääbumine on alanud ja tagajärjed saavad olema katastroofilised nii majanduslikus kui demograafilises mõõtmes.
Varem meelitas Saksamaa töölisi lõunamailt ja ka Kesk- ning Ida-Euroopast, ent traditsiooniliste tööjõu tarnemaade – nagu Hispaania, Portugali, Itaalia ja Poola – demograafiline olukord on oluliselt halvenenud, seega kuivavad need allikad kokku. Tänapäevane majandusmehhanism sõltub täielikult kasvavatest majandustest, ent märgatavat majanduskasvu ei ole lähipiirkonnas viimastel aegadel näha olnud. Kui vananev elanikkond üritab realiseerida varandust – aktsiaid, ettevõtteid, kortereid –, siis on nende klientideks üha kahanev tööealine rahvastik.
Immigratsioonita kängub Saksa rahvaarv sajandi lõpuks veerandini praegusest
Saksa rahvas, kelle suuruseks oli 1965. aastal 75 miljonit, kahaneb (siit leiab näitliku rahvastikupüramiidi ja ka muid tabeleid, mida vajadusel kasutada) järgmise neljakümne aasta jooksul 37,8 miljonini ja sajandi lõpuks 21,6 miljonini. Arvesse on võetud pelgalt sakslaste sündimus. Kui Saksamaa valitsused tahavad säilitada praeguse 80 miljonilise elanikkonna, õnnestub see vaid immigratsiooni abil – vahetades välja põlise elanikkonna.
"Mäng on mängitud"
"Kui Euroopa rahvastik kahaneb, võimaldame koolitamata moslemite immigratsiooni jätkumist," ütleb saksa sotsioloog Gunnar Hensohn. Tema arvates "nad lammutavad peagi meie heaoluriigi."
Islamimaades on noortebuum ja Heinsohn usub, et "Euroopa mäng on kaotatud." Mõttele saab kinnitust, vaadates Saksamaa ja Nigeeria rahvastikupüramiide. Madala sündimuse tõttu tõuseb Saksamaal esile keskealiste vanuserühm, Nigeerias tõusevad märkimisväärselt esile lapsed ja noored.
Saksamaad, nagu ka muid Lääne-Euroopa riike, on tabanud ootamatult suur massiimmigratsiooni laine ja praeguse Saksa valitsuse sõnul ei paista lõppu tulevat. Massiimmigratsiooni lätegi ei kao kuhugi, sest Pew' uurimiskeskuse poolt Aafrika maades tehtud küsitlus näitab, et kolm neljast aafriklasest soovib kolida rikkasse Euroopasse või Ühendriikidesse.
Saksalik Saksamaa kaob lõplikult
Euroopa Liidu mahitatud poliitika tulemusena on kasvanud väljastpoolt Euroopa Liitu tulevate inimeste osakaal ajavahemikus jaanuarist 2015 kuni 2017. aasta juunini 1,3 miljoni inimese võrra. Saksamaa uus valitsus on otsustanud vastu võtta igal aastal 200 000 varjupaigataotlejat, kellest on enamuses noored mehed.
Uussakslastest ei saa sakslasi. Peapõhjus, mille pärast immigrandid soovivad Saksamaale tulla, ei ole saksa kultuur, vaid heaolu. Immigrandid tahavad säilitada oma usu ja kombed, moodustada omaenda poliitilisi parteisid, asutada oma usulisi institutsioone, teha ostud oma poodidest ja elada ka oma seaduste järgi.
Mõte sellest, et immigrandid integreeruksid või assimileeruksid täielikult, on naiivne. Uussakslastest ei saa sakslasi. Peapõhjus, mille pärast immigrandid soovivad Saksamaale tulla, ei ole saksa kultuur, vaid heaolu. Immigrandid tahavad säilitada oma usu ja kombed, moodustada omaenda poliitilisi parteisid, asutada oma usulisi institutsioone, teha ostud oma poodidest ja elada ka oma seaduste järgi. Kui mõelda Saksamaale laviinina tulevate immigrantide ja sakslaste arvukuse muutuvat suhet, ei ole kuidagi võimalik, et Saksamaa suudaks säilitada senise poliitilise süsteemi, keele ja kultuurilise identiteedi. Suur muutus ei tule kohe – selleks kulub 15–30 aastat. Juba saabunud 1,3 miljonil ja igal aastal saabuval kahesajal tuhandel immigrandil on väheneva sakslaste populatsiooni suhtes juba aastal 2030 hävitav mõju.
Saksa rahva kadumine toob ennustatavalt endaga kaasa süsteemse kriisi
Kakssada aastat kestnud pideva kasvu järel on tööstusmaade rahvaarv kokku kuivamas ja ilma tugeva immigratsioonita ei või majanduskasvu toimuda: majandus ei või kahekordistuda, kui samal ajal rahvastik väheneb poole võrra. Ka mitte siis, kui tootlikkust mitmekordistada, kuna ei ole piisavalt tarbijaid.
Saksamaa demograafilised probleemid hakkavad pärast aastat 2020 vaid kasvama, kui tööealine rahvastikugrupp hakkab igal aastal 400 000 inimese võrra kahanema. Saksa rahva kadumine ennustabki järgmist süsteemset kriisi.
Algselt ilmunud väljaandes Kansalainen.fi, tõlkis Roland Tõnisson
Päisefotol: kinni kaetud moslemi naine Bonni tänaval. Foto: Scanpix