Euroopa Liit kasvatab oma eelarve aastaiks 2021-2027 tervelt 1,279 triljonile eurole ehk keeldub summat Brexiti kiiluvees kärpimast või isegi samaks jätmast.
Nagu selgitas eile finantsraamistiku projekti tutvustamisel Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, tõuseb liikmesriikide panus eelarvesse praeguse 1 protsendi pealt 1,1 protsendile kogurahvatulust (KRT), mis on "mõistlik".
Ühtlasi ütles Juncker europarlamendile, et Brexitist tekkiv eelarveauk ei ole mitte 12 miljardit eurot – nagu on kinnitanud eelarvevolinik Günther Oettinger –, vaid 15 miljardit eurot.
Et end edaspidi rohkem maksma panna, on Euroopa Komisjon kirjutanud eelarveraamistikku ka klauslid, mis võimaldavad jätta rahata riigid, kus "ei respekteerita õigusriiki."
Eelarve suurus ei jäänud kriitikata ning nagu nentis Suurbritannia saadik Euroopa Parlamendis Patrick O'Flynn, elab Juncker "unistustemaal" ja "teeskleb," nagu polekski suuruselt teine panustaja lahkumas.
"Selle asemel, et [eelarvet] proportsionaalselt koomale tõmmata, tahab komisjon kulutusi kasvatada," kommenteeris O'Flynn.
Sõna võttis ka Euroopa "superriigi" projekti eestvedaja Guy Verhofstadt, kes soovis eriliselt esile tõsta Ungari kõlbmatust ühiskassast raha saada.
Ta ütles: "Kui mõne liikmesriigi valitsus ei taha rakendada ega respekteerida Euroopa väärtusi, siis ei vaja nad [ka] Euroopa raha. Nii see on."
Sest "Euroopa rahaga tuleks toetada meie riikide majandusi, toetada meie kodanikke, mitte anda või kinkida seda [Viktor] Orbáni perele või finantseerimaks üht või teist jalgpallistaadioni mõnes valimisringkonnas."
Uues eelarves on Oettingeri sõnutsi kavas vähendada 7 protsendi võrra ühtekuuluvusraha ja 5 protsendi jagu põllumajandusraha, kahekordistades samal ajal Erasmust ehk teadus-, innovatsiooni- ja haridusrahastust.
Oettinger selgitas, et Erasmuse eelistamine on vajalik konkureerimaks USA ja Hiinaga.