Haridussüsteem võib toimida ainuüksi lastevanemate volitusel, aidates vanemate enda vabal soovil neid nende kohustuste täitmisel. Igasugune riigipoolne retoorika stiilis "meie vaatame ja meie jälgime" ühes Mailis Repsi plaaniga muuta alusharidus ehk lasteaed väikelastele kohustuslikuks tuleb kõrge kaarega kuu peale saata, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.
Keskerakondlasest haridus- ja teadusminister Mailis Reps tuli eilsetes ERR-i raadiouudistes välja plaaniga muuta alusharidus ehk lasteaed väikelastele kohustuslikuks. Repsi usutlusest selgub, et haridus- ja teadusministeerium valmistab parasjagu ette alushariduse seaduse eelnõu kava, millega kehtestataks Eestis kohustuslik alusharidus ehk sisuliselt toodaks kohustuslik kooliiga varasemaks.
Plaani kohaselt määrataks lapsele igal juhul lasteaiakoht ja kui vanem soovib last koju jätta, tuleks see vormistada koduõppena. "Siis üheskoos selle lasteaia õpetajatega luuakse võimalus käia seal lasteaias kas üks päeva nädalas, võib-olla paari nädala järel, üks kord kuus, aga oluline on see, et sellel lapsel on kogu aeg silm peal ja me näeme, kuidas ta areneb."
Pean tunnistama, et seda uudist lugedes ja Mailis Repsi selgitusi kuulates keeras mul kops tõsiselt üle maksa. Põhjendused, millega Reps haridusministeeriumi kava esitab, on bürokraatlikud ja tülgastavad. Ent kõige tõhusamalt reedab suhtumist kasutatud keel ja väljendid. Väikelapsed, keda riik oma armust kodusele õppele lubab jääda, peavad ilmuma lasteaia komisjoni ette, kuna olevat vaja, et "sellel lapsel on kogu aeg silm peal ja me näeme, kuidas ta areneb."
Meie vaatame, meie jälgime, meie hoiame silma peal. Nüüd peaks iga lapsevanem küsima: oot-oot, kes need TEIE sellised olete, et te peate oma kohustuseks minu lastel silma peal hoida?! Kes teile sellised volitused on andnud? Mida te endast üldse arvate?! Te olete rahva teenrid ja minu lapsed on minu ja minu abikaasa omad ning keegi pole teile andnud volitusi minu laste kasvatusse sekkuda.
Repsi kui Eesti riigivõimu esindaja poolt kõlanud suhtumine on ühemõtteliselt tülgastav ja täiesti vastuvõetamatu. Selles väljendub vasakpoolse, tädiliku sotsiaalriigi tädilik soov sekkuda ja urgitseda, kontrollida ja niite tõmmata. Kes vähegi näeb poliitilise korrektsuse horisondist kaugemale, mõistab, et Repsi ja haridusministeeriumi plaanidega on pinnale ujunud kõige ehtsam totalitarism, mis antud juhul on sidunud endale põlle ette, tõmmanud paruka pähe ja asunud ausaid inimesi tänitama.
Just siin on probleem märksa tõsisem. Totalitarismi unelmaks on teadupoolest alati olnud perekonna autoriteedi lõhkumine, vanemate õiguste jalge alla tallamine oma laste üle ning seeläbi laste kord kaudsem, kord otsesem riigistamine.
Igat masti totalitaristid ehk riigivõimu absoluutsuse tunnistajad üksikisiku üle, olgu nad pärit paremalt või vasakult, on alati näinud inimest riigivõimu omandina, keda riik võib kasutada ja suunata oma ideoloogiliste ambitsioonide ja ideaalide suunas oma parema äranägemise järgi.
Kord on inimesed pandud marssima paremalt vasakule, kord vasakult paremale, ent üks on totalitaarsetes süsteemides püsinud muutumatuna: riigi karvase kämbla iha noore kahuriliha järgi, keda juba varajasest noorusest koolitada süsteemitruuks mutrikeseks mõne psühhopaatilise habemiku või vuntsi perverssete ulmade küttel liikuma pandud masinavärgis.
Riigi ebaõiglast ja seadusetut soovi laste südamete ja mõistuse järele on senini taltsutanud vaid terve ja kokkuhoidva perekonna institutsioon, kuhu kogu 20. sajandi jumalatu totalitarism on paremalt ja vasakult sisse murdnud, rikkudes rängalt perekondlikke õigusi ja kohustusi.
Kui te mõtlete, et Repsi ja haridusministeeriumi plaaniga pole asi ometi nii hull, siis mõelge uuesti. Juba ammu teame, kuidas läänes pestakse väikelaste ajusid multikultuursuse ja perversse "seksuaalhariduse" vaimus vormides lastest poliitiliselt korrektseid maailmakodanikke. Koolist on ka siin Eestis saanud haiglase poliitkorrektsuse vaimus ajuloputusuasutus.
On vaid aja küsimus, kui Euroopa Liidu ideoloogilised suunised täiel määral üle võetakse ja meie lastele haridusministeeriumi plaani järgi karistuste ähvardusel sisse söödetakse. Esialgu veel konkreetse ideoloogilise sisuga täitmata Repsi plaan aitaks tulevikus kahtlemata kaasa lääne ideoloogilise ortodoksia juurutamisele meie laste südametes ja meeltes.
Ideoloogiliste komissaride näpunäidete järgi on lasteni vaja jõuda üha varem ja varem, üha õrnemas eas, et nullida ära igasugune perekonna poolt antud antidoot kohustuslikule euroideoloogiale.
Kokkuvõtlikult paistab haridusministeeriumi plaani tagant taaskord Keskerakonna sotsialistlik maailmavaade, mis istutab ennast kanaemana riigistruktuuri ja kukub keelama, käskima, pooma ja laskma. Et plaani toetab ka endine haridusminister reformierakondlane Jürgen Ligi, kes sai kuulsaks erakoolide pitsitamisega, näitab seda, et sotsialism ei tunne Eestis erakonna piire ning on esialgu veel pehme totalitarismi ilminguna levinud kõikjale.
Kellel on üleüldse vaja neid pärissotse, kui sõltumata parteilisest kuuluvusest on sotsialism Eestis pead tõstmas?
Oma õigustest teadlikel lapsevanematel tuleb aga ilma pikema jututa Repsi plaanile vastu seista, sest esimene ja ainus kohustus oma laste koolitamises kuulub just neile. Riigi poolt loodud haridussüsteem võib toimida ainuüksi lastevanemate volitusel, aidates lastevanemate enda vabal soovil neid nende kohustuste täitmisel. Igasugune riigipoolne "meie vaatame ja meie jälgime"-retoorika koos plaaniga muuta alusharidus ehk lasteaed väikelastele kohustuslikuks tuleb kõrge kaarega kuu peale saata.