Lastekaitse Liit keeldub seisukoha kujundamisest seonduvalt mõne päeva eest avalikkuse ette jõudnud infoga, et ka Eestis on homopaarid hakanud endale välismaalt lapsi tellima, tehes seda moel, mis on Eestis seadusega keelatud. Liidu sõnul ei saa nad seisukohta kujundada, kuna seadusandja pole temaatilist arutelu avanud.
Objektiivi toimetus pöördus 2. oktoobril Lastekaitse Liidu poole ja palus kommentaari uudisele, milles meedia poolt Eesti esihomopaarina kujutatud Mart Haber ja Taivo Piller annavad teada endale USA-st kaksikute tellimisest.
"Teatavasti on nö surrogaatemadus karistusseadustiku kohaselt Eestis keelatud. Samas nähtub, et seda sama keelatud teenust ostetakse välismaalt ning selle teenuse kaudu saadud lapsed tuuakse Eestisse. Kas Lastekaitse Liidu hinnangul peaks selline asi olema lubatud või tuleks seadust täiendada, et keelata ära surrogaatemaduse kasutamine sõltumata sellest, kus seda teenust osutatakse?" küsis Objektiiv.
Üllatuslikult teatas aga Lastekaitse Liidu kommunikatsioonijuht Grete Landson oma 4. oktoobri vastuses, et liit küll tänab pöördumise eest, ent soovitab "[s]eaduse muudatustega seotud küsimustes […] pöörduda otse seadusandja poole."
Kuna seadusandja ei ole avanud arutelu, siis ei ole seisukoha kujundamine võimalik.
Objektiivi toimetuse täpsustava küsimuse peale, et kindlasti pöördutakse selles küsimuses ka seadusandja poole, aga samas soovitakse siiski teada ka Lastekaitse Liidu seisukohta, vastas Landson, et "[k]una seadusandja ei ole avanud arutelu, siis ei ole seisukoha kujundamine võimalik."
Palvele selgitada, mida tähendab, et seisukoha kujundamine "ei ole võimalik", vastas liidu esindaja lakooniliselt, et "täname Teid ja jääme eelnevalt vastatu juurde."
Objektiivi toimetuse küsimusele sellest, kas Lastekaitse Liit peab võimalikuks kujundada seisukohti vaid nendes küsimustes, mille osas on seadusandja avanud arutelu, ent muudes laste kaitsmist puudutavates küsimustes peab seisukoha kujundamist ja väljendamist võimatuks, sisulist vastust paraku ei laekunud.
Tähelepanuväärselt on organisatsioon varem sageli väljendanud oma seisukohti ka ilma, et vastavates küsimustes oleks seadusandja arutelu avanud. Alles 12. septembril saatis liit erakondadele oma ettepanekud selle kohta, kuidas parandada väärkoheldud laste abistamise süsteemi ning kuidas tagada õigusrikkumisi toime pannud lastele lapsesõbralik abistamine.
Oma kodulehel deklareerib Lastekaitse Liit, et ühenduse missiooniks on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. Organisatsiooni visiooniks olevat aga olla ühiskonnas lapse õigusi mõjukalt edendav organisatsioon.
Formaalselt kodanikuühendusena tegutseva Lastekaitse Liidu sissetulekud ulatusid 2017. aastal majandusaasta aruande kohaselt üle miljoni euro, kusjuures liikmetelt saadud tasud moodustasid sellest vaid 0,04% ja annetused 1,5%, samal ajal kui tegevuskulude sihtotstarbelisest finantseerimisest hasartmängumaksust, ministeeriumide ja ametite poolt ning välismaistest ja siseriiklikest fondidest kogunes enam kui 660 000 eurot ehk ligi 2/3 organisatsiooni sissetulekutest.