Vähem kui 5 protsenti Iiri arstidest on valitsusele kinnitanud, et nad on nõus abordi teel sündimata lapsi tapma, vahendab LifeNews.
Kuigi abort legaliseeriti Iirimaal käesoleva aasta 1. jaanuaril, pärast seda kui tühistati aastakümneid kehtinud põhiseaduse parandus, mis tagas sündimata lastele emaga võrdse õiguse elule, ei ole 95 protsenti arstidest nõus seda sooritama. Kuigi abordiaktivistid süüdistavad aborditohtrite vähesuses nende hirmu abordivastaste protestide ees, on tõenäolisemaks põhjuseks arstide enamiku arusaam, et inimolendi tapmine ei peaks olema osa nende meditsiinilisest tööst.
Juhtivad meditsiiniühingud on samuti väljendanud seisukohta, et abordiseadus suruti poliitilistel ajenditel liiga kiiresti läbi, luues seega Iiri naiste jaoks "vastuvõetamatu ja ebaturvalise" keskkonna.
Iiri Tervishoiuameti andmetel on väljendanud oma nõusolekut abortide sooritamiseks 179 üldarsti, kuid 30 nendest palus, et nende nimesid ei jagataks riikliku abordi infoliini kaudu. Ning näiteks Offaly, Leitrimi, Carlow ja Slingo krahvkondades ei leidunud ühtegi arsti, kes oleks nõus aborte tegema.
Iirimaa uus abordiseadus, mis suruti detsembris parlamendis läbi, võimaldab valikaborte kuni 12. rasedusnädalani ning kuni kuuenda elukuuni mitmete eriolukordade puhul. Seadus sunnib samuti maksumaksjaid abortide eest tasuma ning katoliiklikke haiglaid neid tegema. Uus seadus piirab rangelt meditsiinitöötajate südametunnistusvabadust ning sajad arstid ja meditsiiniõed kardavad, et neid sunnitakse sündimata laste tapmisele kaasa aitama, sest vastasel juhul kaotavad nad oma töökoha. Eelduste kohaselt sooritati esimesed abordid Iirimaal juba möödunud nädalal.
Arstid kritiseerisid samuti valitsuse direktiive, mis võimaldavad 15-aastastel ja noorematel tüdrukutel oma sündimata lapsi abordi teel tappa, ilma sellest eelnevalt oma vanemaid teavitamata ning nende nõusolekut vajamata. Üks arst süüdistas tervishoiuministrit selle lubamise tõttu mõistuse kaotamises.
Samal ajal on abordivastased alustanud rahumeelsete protestidega haiglate juures, kus võidakse sündimata lapsi abordi teel tappa. Eelmise nädala esmaspäeval seisis väike grupp inimesi Drogheda linnas Lourdes'i Jumalaema haigla ees koos plakatitega, mis kutsusid naisi üles otsustama oma sündimata laste elu kasuks.
"Ma hoolin väga sügavalt iga inimese õigusest elule," ütles abordivastane aktivist Charles Byrne. "Me oleme siin, kuna usume, et haiglad peavad olema kohad, kus praktiseeritakse kaastundlikku hoolitsust."
Abordiaktivistid nõuavad aga juba, et valitsus tsenseeriks abordivastast kõnet puhvertsoonide kehtestamisega ümber abordikliinikute.
Ka Itaalia arstid keelduvad aborte sooritamast
Ka Itaalias keeldub kasvav hulk arste isiklikel ja usulistel põhjustel aborte sooritamast, vahendab Politico. Kuigi abort on Itaalias küll legaalne, on raske leida naistearste, kes oleks nõus neid tegema.
Itaalia tervishoiuministeeriumi teatel keeldub aborte tegemast koguni 70 protsenti Itaalia günekoloogidest ja 48,8 protsenti anestesioloogidest. Konservatiivsemates piirkondades nagu Sitsiilias ja Campanias on elupooldajatest arstide protsent lausa 84.
Viimase kümne aastaga on südametunnistuse tõttu abordi sooritamisest keeldujate osakaal kasvanud 12 protsenti. Samal ajal langes abortide arv ligi 140 000-lt 2004. aastal 88 000-ni 2015. aastal.
Toimetas Martin Vaher
Itaalia arstid keelduvad südametunnistuse tõttu tapmast sündimata lapsi