Liechtensteini vürstiriigi progressistlik vähemus üritab põikpäise järjekindlusega seadustada sündimata laste tapmise, kuid tänu katoliiklasest kroonprints Aloisile pole see tänaseni õnnestunud.
Eestis hukati emaüsas 2025. aastal 2883 last. Võrreldes aasta varasemaga on seda 259 elu alustanud inimese võrra vähem. Ligi 95 protsendil juhtudest tehti seda sündimata laste tapmise tabletiga.
Inimese elu algab eostamise hetkest ja sündimata laste hukkamine on samasugune enneaegne soovimatu surm kui hukkumine lahingutegevuses.
Sündimata laste tapmist õigustav Ameerika Ühendriikide mõttekoda Guttmacher Institute avaldas märtsi nädalal ülevaate, mille kohaselt tapeti riigis 2025. aastal hinnanguliselt 1 126 000 sündimata last.
Ameerika Ühendriikide Montana osariigi vabariiklasest senaator Josh Hawley esitas 11. märtsil seaduseelnõu, millega soovitakse riigis tühistada mifepristooni kasutusluba.
Ühendkuningriigi Lordide kojas 18. märtsil toimunud hääletusega astuti pikk samm emade sündimata laste tapmise õiguste suurendamise nimel.
Ameerika Ühendriikide Indiana osariigi Marioni maakonna kõrgem kohus üllitas 5. märtsil alatise tõkendi osariigi sündimata laste tapmise keelule ja seda muuhulgas juhul kui teema puudutab ema usuvabadust.
Euroopa Komisjon otsustas 27. veebruaril, et juhul kui sündimata laste tapmine on ema koduriigis piiratud, siis saab seda teha teises liiduvabariigis. Raha selleks tuleb Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahenditest.
Poolteise aastase viivitusega avalikustatud statistika näitab, et 2023. aastal tapeti Ühendkuningriigis pea üks kolmest sündimata lapsest ehk elu lõpetati vägivaldselt ligi 300 000 inimesel.
Euroopa Parlament kiitis 17. detsembril Strasbourgis heaks skeemi, mille toel saaksid liiduvabariigi emad, kus sündimata laste tapmise võimalused on piiratud, teha seda tasuta teises, lapsetappu võimaldavas liiduvabariigis.
