Eesti õiguskord on kraavis, kui riigiprokuratuur õigustab Indrek Tarandi õigusvastast käitumist absurdse põhjendusega ega pea varast vargaks ja vargust varguseks, kirjutab Harri Kingo oma sotsiaalmeediakontol.
Kingo juhib tähelepanu asjaolule, et SAPTK raha on reaalselt Indrek Tarandi ebaseaduslikus valduses, kasutuses ja käsutuses ning Tarand on ise kinnitanud, et ta on raha omanik sellega, et on teatanud, et raha jääbki talle ja ta ei tagasta seda.
Kui president Kersti Kaljulaidi arvates on Eesti õiguskord kraavis politsei- ja piirivalveameti peadirektori vallandamiskatse tõttu, siis Harri Kingo hinnangul on õiguskord reaalselt kraavis seetõttu, et riigiprokuratuur "püüab oma absurdse määrusega seletada mõttetust, et varas ei ole varas, et vargus ei ole vargus".
Toome ära Harri Kingo postituse:
"Ta variseb siiski!
—-
Galileo lause parafraseering on siin õigustatud – meie õigusriik variseb siiski. Sest variseb üks selle alussammas – Riigiprokuratuur, kes ei pea Indrek Tarandi toime pandud vargust varguseks ega varast vargaks.
Alles seletas Kersti Kaljulaid, et ühe isiku ebaseadusliku vallandamise katse pärast variseb meie riigi õiguskord kraavi. See oli loomulikult nonsenss, sest üks juriidiline viga ei saa riigi õiguskorda kraavi lükata. Vead vallandamisel on vägagi tavalised ja ei õiguskord, ei riik sellest kokku ei kuku.
Ometi, meie õiguskord on täna reaalselt kraavis. Kui Riigiprokuratuur – üks meie riigi ja seaduslikkuse alustalasid ja vundamendikive – püüab oma absurdse määrusega seletada mõttetust, et varas ei ole varas, et vargus ei ole vargus, siis muud järeldust teha pole võimalik.
Ma ootan president Kaljulaidi teravat reageeringut meie õiguskorra reaalsele varingule, mille põhjustajaks on Riigiprokuratuur oma absurdse määrusega. President seisab ju meil õigusriigi kaitsel. Või mida… ei seisagi!?
Et seda määrust pole minu käsutuses, siis sõrmega mööda Delfi artiklit järge ajades neist määruse absurdidest, kohati määruse otsestest valedest, mis lausa karjuvad oma õigusliku rumaluse ja valelikkusega:
– Vara enda kasuks pööramine ei vaja manifesteerimist, nagu Riigiprokuratuur väidab. Kui kodanikult varastatakse tema raha või vara, siis pole selle varguse koosseisuliseks ja obligatoorseks tunnuseks, et varas peab oma tegu – vargust – ka kuidagi avalikult manifesteerima.
– Indrek Tarand (kuigi see pole varguse koosseisuline tunnus) on toime pandud vargust manifesteerinud nii suuliselt kui kirjalikult ja teinud seda kogu Eesti avalikkuse ees.
– Tarand pole raha tagastamist ei kinnitanud ega raha tagastanud.
– SAPTK selgitus ülekandes ei saa olla varguse – kuriteo õigustus.
– Andmed, et Tarand on raha omastanud ei puudu. Need andmed on olemas, sest raha on reaalselt Tarandi omanduses – tema ebaseaduslikus valduses, kasutuses ja käsutuses.
– Tarand on ise kinnitanud, et ta on raha omanik sellega, et on teatanud, et raha jääbki talle ja ta ei tagasta seda.
– Tarandi vastav kinnitus pole retooriline mingit alust mitteomav kalambuur, vaid on varguse reaalne sõnaline kinnitus. Vargust kinnitab ka Tarandi reaalne tegu – raha endale jätmise, omastamise fakt ja keeldumine tagastamisest.
– Riigiprokuratuur ei saa oma määrust põhjendada mingite oletustega, mida Tarand soovib või ei soovi tulevikus teha – Riigiprokuratuur pole pendlikeerutajate, kaardimooride ega hiromantide klubi.
– Aluseks menetluse algatamiseks on olemas – alus on varguse fakt.
Meie õiguskord on kraavis, kui Riigiprokuratuur oma määruses sellist absurdi kirjutab ja oma seadusevastasele tegevusele selliseid lapsikuid ning valelikke õigustusi leiutab. President peab reageerima."
Toimetas Veiko Vihuri