Riigiprokuratuur analüüsis riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Mart Helme poolt endise rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse (Reformierakond) suhtes esitatud kuriteokaebust ja jõudis järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alust.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme leiab, et arenenud demokraatiaga riigis oleks haridus- ja teadusminister Liina Kersna pidanud kahtlase kiirtestihanke tõttu koheselt tagasi astuma, mitte ootama prokuratuuri sekkumist.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna teatas sotsiaalmeedias, et riigiprokuratuur alustas täna uurimist Haridus- ja Teadusministeeriumi esimese kiirtesti hanke seaduspärasuse osas.
Dr Andres Kork esitas 1.
Justiitsminister Maris Lauri näitas oma agressiivse nähvamisega riigikogu liikmetele täiesti avameelselt, kuidas kavatsetakse inimeste üle kohut mõista pärast koeranaelana küpseva „vihaseaduse“ vastuvõtmist: süüdlasi hakatakse määrama nagu Eesti presidenti – mingites hämarates parteikasemattides. Süütuse presumptsiooni asemel hakkab kehtima süüdioleku presumptsioon, kirjutab Ivan Makarov.
Kas me soovime jõustruktuuride diktatuuri?
Käesoleva nädala reedel 12.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) korraldab reedel, 12.
Ühiskonnauuringute Instituudi uuringu kohaselt usub 35% inimestest, et prokuratuur ja KAPO ajastasid valitsuse tagasiastumiseni viinud korruptsiooniskandaali avalikustamise vahetult enne abielureferendumit eesmärgiga see nurjata.
Kui tõele peaks vastama kahtlustus, et kaitsepolitsei ja prokuratuur on korruptsiooniskandaali vallandanud otsese eesmärgiga abielureferendumit nurjata, võime tõdeda, et Eestist on ametlikult saanud banaanivabariik, kus jäme ots on mitte rahva, vaid välistele jõududele ideoloogilisi tellimustöid tegevate riigi süvastruktuuride käes, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
