Haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Foto: Facebook

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna teatas sotsiaalmeedias, et riigiprokuratuur alustas täna uurimist Haridus- ja Teadusministeeriumi esimese kiirtesti hanke seaduspärasuse osas. Sellest tulenevalt otsustas Kersna ametist tagasi astuda.

Riigiprokurör Laura Aiaots selgitab, et prokuratuurile esitatud kuriteokaebuses tõstatati kuriteokahtlus kolmes episoodis – kahe lepingu sõlmimises ning ühe hankelepingu muutmises. Kriminaalmenetlust alustati ühe hankelepingu puhul, mis on sõlmitud möödunud aasta oktoobris, vahendab Postimees.

"Kriminaalmenetlust alustati kuriteoteates esitatud karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis puudutavad riigihangete nõuete rikkumist ning usalduse kuritarvitamist. Tegemist on esialgse info põhjal tehtud otsusega, mis võib menetluse kestel muutuda. Täna kellelegi kahtlustust esitatud ei ole ning see kas ja kellele on alust kahtlustust esitada, selgub menetluse käigus," lisas prokurör.

"Kõik avaliku sektori otsused ning protsessid peavad olema läbipaistvad ning olema ja ka näima ausad. Põhjendatud kahtluse korral on ainsaks kõikide asjaolude väljaselgitamise võimalikuks viisiks kriminaalmenetluse alustamine. Vaid kriminaalmenetluses on võimalik teha toiminguid, mille abil saab välja selgitada, kas riigihanke menetluse läbiviimisel ning lepingu sõlmimisel on järgitud kõiki nõudeid," sõnas Aiaots.

Menetlust viib riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitsei.

Kersna: minu ametiaeg haridus- ja teadusministrina ei oleks pidanud niimoodi lõppema

Kersna ütles rahvusringhäälingule, et esitab peaminister Kaja Kallasele tagasiastumisavalduse kui too NATO tippkohtumiselt tagasi Eestisse jõuab. "Mina arvan, et ametis ei peaks olema minister, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus," põhjendas ta ning teatas, et plaanib jätkata hea meelega töötamist riigikogu liikmena.

"Muidugi olen ma pettunud ja kurb. Minu ametiaeg haridus- ja teadusministrina ei oleks pidanud niimoodi lõppema," kirjutas Kersna aga sotsiaalmeedias.

"Täna andis Riigiprokuratuur teada, et nad alustavad uurimist, kas me haridus- ja teadusministeeriumis (konkreetselt siis ka mina) tegime esimese kiirtesti hankega kõike ikka seadusega kooskõlas. Meenutan, et rahandusministeerium on oma kontrollaktis juba hinnanud, et tingimustes, milles me olime, oli valitud hanke vorm põhjendatud," leiab ta.

Kersna selgitab, et nende eesmärk oli järsult süvenevas tervisekriisis hoida lapsed võimalikult turvaliselt kontaktõppel: "Selleks oli vaja kiiresti, et mitte öelda kohe leida kiirtestid, mille käsitlemisega saaksid ohutult ja iseseisvalt hakkama ka 7-aastased. Sel hetkel olid meile teada vaid ühed nõudmistele vastavad kiirtestid, mille kasutamist õpilaste seas oli koolides juba edukalt piloteeritud."

"Tänu kiirtestimistele said lapsed ka hilisemas omicroni hiidlaines käia koolis. Lisaks sellele pöördus nakatumise kasvutrend kahe nädala möödudes kõigis näitajates alla.

Mind valdab õud ja õõv mõeldes olukorrale, milles oleksime olnud, kui testid poleks õigeks ajaks saabunud. Arvestades seda, kui tugev oli surve suunata koolid pärast koolivaheaega distantsõppele ning seda, millised seninägematult kõrged nakatumisnäitajad tõi meile omicron, võime olla üsna kindlad, et koolid oleksid läinud distantsõppele kevadeni," on ta veendunud.

"Millist hinda oleksime selle eest maksnud? Oskab keegi kokku lüüa, kui laastavalt oleks see mõjunud 170 000 lapse haridusele ja vaimsele tervisele? Ning – ma ei häbene küsida – mitu elu me päästsime?" küsib Kersna.

Ta on sügavalt veendunud, et ühiskondlik kasu, mida me tänu kiirele ja otsustavale tegutsemisele saime, on isegi ainult rahas mõõdetuna kordades suurem kui kiirtestidele kulunud summa.

"Kinnitan, et ei mina ega minu lähikondsed pole saanud mitte mingisugust isiklikku kasu ühestki hankest. Ning tuletan meelde, et kõik otsused olid kollektiivsed, läbides ministeeriumi tavapärase kooskõlastusringi," toonitab Kersna.

Ta leiab, et tema personaalsed menetlused nii rahandusministeeriumi kui nüüd ka prokuratuuri poolt on siiski odav hind selle eest, et lapsed said käia koolis.

"Tean, et koolipered mõistavad meie tolleaegsete otsuste põhjuseid. See on minu jaoks kõige tähtsam," lisas ta lõpetuseks.

Toimetas Martin Vaher