Esimesed seitse kuud valitsues on möödunud EKRE jaoks justkui alalises sõjaolukorras, kus üks opositsiooni ja liberaalse meedia koostöös toime pandud rünnak järgneb pidevalt teisele, nentis Objektiivile antud intervjuus rahandusminister ja EKRE aseesimees Martin Helme.
Helme sõnul on meedia ja vähem avalikult EKRE vastu töötavate ringkondade viha olnud seda ägedam, mida enam on hakanud saama selgeks, et EKRE soovib tõepoolest aastakümnetega sisse seatud avaliku võimu teostamise süsteemi muutma hakata, mitte lihtsalt ise võimu juurde saada.
"Paljud inimesed, kel on rohkelt mõjuvõimu, ei suuda leppida sellega, et EKRE valitsusse pääsedes on tekkinud uus poliitiline paradigma ning et tulevad ka uued poliitilised suunised. Seetõttu hakatakse kujunenud olukorras kõikvõimalikke vahendeid kasutades vastu töötama," selgitas rahandusminister.
Absoluutne enamik riigiametnikke ei tegele Helme sõnul vastu töötamisega, aga probleem on just teatud hulgas võtmekohtadele paigutatud isikutes, kes põhimõtteliselt keelduvad koostööst ja ministrite poliitiliste suuniste täitmisest, pidades koostöö asemel fanaatilist ideoloogilist sõda.
Helme nõustus hinnanguga, et viimase poole aasta jooksul on meedia üha varjamatumalt tegutsenud eesmärgist valitsus kukutada ning et demokraatia ideaali ei peeta millekski, kui demokraatlike valimiste tulemusel on võimule pääsenud jõud, mille ideoloogilisi ja poliitilisi vaateid ei sallita. "Tegelikult meil käibki praegu võitlus demokraatia ellujäämise nimel," ütles Helme ja lisas, et ei ole olemas teist nii korrumpeerunud institutsiooni Eestis kui seda on meedia.
Rääkides süvariigiks nimetatud nähtusest, toonitas Helme, et paljuski on küsimus selles, kuivõrd allub avaliku võimu teostamine demokraatlikele protsessidele. Konkreetsemalt on põhiliseks probleemiks tõsiasi, et oluline osa just võtmepositsioonidel olevatest ametnikest arvab, et nad ei peagi demokraatlikult valitud valitsuse poliitilistele suunistele alluma.
"Ametnike sõltumatuse loosungi taha varjatakse ametnikkonna allumatust demokraatlikele protsessidele ja ka ametnike vastutamatust," selgitas minister.
"Õigusriiki ohustab see, kui meil on ametid ja riiklikud institutsioonid, mis ei allu demokraatlikule valitsusele, kui meil on prokuratuur, mis ei kohtle inimesi võrdselt, kui meil on kohtud, mis tegelevad justiitsaktivismiga – see ohustab õigusriiki olemuslikult. Demokraatiat ohustab aga see, kui meil on opositsioon ja selle paramilitaarse tiivana tegutsev meedia, mis keelduvad tunnistamast valimiste tulemusi."
Saate lõpuosas tuli juttu ka konservatiivsuse tähendusest ja sellest, kuivõrd on Eestis lootust tõsisemale konservatiivsele pöördele.
"Esimeses järjekorras pean ma kõige olulisemaks traditsioonilise perekonna kaitsmist, sest meid ei oleks olemas ei rahvana ega indiviididena, kui ei oleks perekonda," ütles Helme oma vaate selgituseks. Perekonnavaenulikule ideoloogiale ja seda teostavatele poliitilistele sammudele tuleb igal juhul vastu astuda, sest kui perekond hävitatakse, siis pole enam millelegi toetuda.
Teine oluline osa konservatiivsusest on Helme sõnul rahvuslus, mis seondub väga olulises osas eestlaseks olemise tähendusega. Kolmanda olulise konservatiivsuse tugitalana tõi ta välja põhilised kodanikuõigused ja -vabadused, mida tuleb samuti iga hinna eest kaitsta.
Millised seisukohad täpsemalt intervjuust kõlama jäid, seda kuula videost!