Wall Street Journali toimetuse kolleegiumi liige Allysia Finley kirjeldab, kuidas USA erasektoris on massiliselt töötajaid, kelle ainsaks ülesandeks on valvata ESG ja DEI täitmise järele.
Kui palju keskkonnahoiu magistreid on vaja, et välja arvutada ühe lambipirni CO2 heitmed? Selline küsimus ei ole nali. Ettevõtted palkavad täna tööle suurel hulgal ülikoolide lõpetajaid, kes tegelevad täpselt säherduste asjadega.
Ameerika Ühendriikide poliitiline nomenklatuur on aastaid kurtnud, et liiga palju ülikoolide lõpetajaid töötavad madalapalgalistel ametikohtadel, mis ei nõua kõrgemaid teaduskraade. Mitmekesisuse, õigluse ja kaasamise ning keskkonnahoiu, sotsiaalse [õigluse] ja [dogmadepärase ettevõtete] haldamise (diversity, equity and inclusion ja environmental, social and governance) – vastavalt DEI & ESG – tööstused tegelevad ühelt poolt selle probleemi lahendamisega ning teiselt tekitavad selle käigus hulgaliselt muresid juurde.
Tänapäeva progressistlikul ajastul leiavad ülikoolide lõpetajad endale tasuva töö jätkusuutlikkuse koordinaatoritena, DEI töötajatena ja "inimeste kaaslastena/esindajatena" (people partners). Kõrvitsa-lattede valmistamise asemel arvutavad nad kokku ettevõtete kasvuhoonegaaside heitmeid ja jälgivad, et nende tööandjad ei läheks vastuollu mõne progressiusu dogmaga.
Kuid kliendile tassi hea kohvi valmistamisest on midagi kasu. Suurema osa DEI ja ESG töökohtade puhul see ei ole nii, kuigi tegemist on kõige kiiremini kasvava tänase majanduse tööhõive valdkonnaga. Ainuüksi New Yorkis otsitakse LinkedIni vahendusel 34 500 "mitmekesisuse ja kaasamise" ning "jätkusuutlikkuse" töötajat.
- Wells Fargo otsib "tehnoloogia mitmekesisuse, kogukonna ja jätkusuutlikkuse avaliku suhtluse nõunikku", kes oskab "teha koostööd ja rääkida läbi sidusrühmadega, et suunata … arusaamist tarbijaskonna mõjust, mille alusel suunata peamiste riskide vähendamise eesmärgil sõnumeid". Ära tõlkides tähendab see, et otsitakse progressiusklikku inimest, kes suudab tekitada segadust senaator Elizabeth Warreni ja demokraatide valitsuse kavandatavate pangandusregulatsioonide vahel.
- Rahvuslik [Ameerika] Jalgpalli Liiga (National Football League; NFL) otsib "mitmekesisuse, õigluse ja kaasamise programmide vanemkoordinaatorit", kes oleks "strateegiline ja empaatiline kavade koostaja, kes teeb koostööd tundlike ja oluliste Liiga ja/või klubipõhiste algatuste ning projektide teostamisel". Töölesoovija peab olema võimeline haldama "väga salajast teavet".
- Deloitte otsib "jätkusuutlikkuse, kliima & vähemuste taastuva energia (Equity-Renewable Energy) osakonda" maksude vanemeksperti. Ettevõtte sõnul oskab ideaalne kandidaat jälgida jätkusuutlikkust ning taastuvat energiat puudutavaid tänaseid ja tulevasi maksuregulatsioone ning rakendada lisaks klientide kaasamise strateegiaid". Teiste sõnadega otsib Deloitte konsultante, kes aitaksid nende klientidel kokku korjata veelgi rohkem roheenergia toetuseid.
Alates 2021. aasta jaanuarist on tööjõustatistika büroo andmetel kasvanud personalitöö ja keskkonnahoiu nõustamise töökohtade hulk vastavalt 23,6 ja 8,3 protsenti. President Donald Trumpi esimese kahe ja poole aasta jooksul kasvas nimetatud töökohtade arv 2,7 ja 4,5 protsenti. Nendes numbrites ei kajastu lisandunud mitmesugused ettevõtete sisesed ESG ja DEI töökohad.
Selline mainitud töökohtade buum on tingitud osalt demokraatide valitsuse kehtestatud regulatsioonidest. Kuid kõige suuremaks põhjuseks on ühelt poolt ettevõtete progressiusklikud töötajad, kes nõuavad, et tööandjad võtaksid omaks nende poliitilised vaated. Teiselt poolt nõuab selliseid muutuseid ESG politsei, nagu BlackRock (maailma suurim varahaldusfond), mis nõuab ettevõtetelt üksikasjalikke aruandeid tööjõu- ja keskkonnahoiu tegevuste kohta.
Väärtpaberite ja börsikomisjoni (SEC) kavandatavas kliimaaruannete avalikustamise reeglistikus tuuakse näide, milles üks täpsustamata tootmisettevõte kulutab kliima- ja jätkusuutlikkuse aruannete koostamisele aastas vahemikus 600 000 ja 750 000 dollarit. Kakskümmend ettevõtte töötajat kulutab märtsist septembrini osa oma tööajast kliimaaruannete kokkukirjutamisele.
Samas reeglistiku kavandis näiteks toodud täpsustamata energiaettevõtte töötajad kulutavad aastas vahemikus 7500 kuni 10 000 tundi kliimategevuste aruandlusele. See ettevõte maksab väljast palgatud nõunikele aastas 1,35 miljonit dollarit. See on väga palju raha ja tööaega, mida ettevõtted võiksid hoopis kasutada tegevustele, millest nende töötajatele, omanikele, klientidele ning investoritele oleks päriselt kasu. Mis oleks, kui United Airlines paneks oma CO2 kokkuarvutajad hoopis vastama klienditeeninduse kõnedele?
Progressiusklikud seda ei tunnista, kuid jätkusuutlikkuse aruannete koostamine on töö, millest pole mitte mingisugust tolku. Tohutute paberihunnikute tootmine ei tee midagi muud, kui ainult toetab ja tekitab teisi samaväärselt raiskavaid töökohti. Selliste aruannete koostamise ümber on tekkinud terve tööstusharu.
Võtame näiteks ühe ettevõtte, mis ostab heitmekvoote, et tasakaalustada enda CO2 heitmeid. See tähendab tihti, et metsaomanikele ja -töösturitele makstakse selle eest, et need ei võtaks maha metsa ega teeks sellest puumaterjali, mis annab ettevõtetele põhjuse väita, nagu nende renditud mets nulliks ära nende heitmed. Sellise süsihappegaasi sidumise väärtuse välja arvutamiseks palkavad ettevõtted "metsanduskonsultandid", kes mõõdavad puude ümbermõõtu ja kõrgust. Hiljem vaatavad nende arvutused üle audiitorid.
Seejärel kinnitavad ettevõtted, nagu nad oleksid oma heitmeid vähendanud, kuigi tegelikult seda nad teinud ei ole. Tulemuseks on ainult kõrgemad puitmaterjali ja elamute hinnad, ülekasvanud metsad ning suuremad kontrollimatud metsatulekahjud. Hiljutiste metsapõlengute käigus Kanadas ja California osariigis on paljud puud, mis osteti ettevõtete poolt süsihappegaasi siduma, lennanud suitsuna taevasse.
See on ESG ja DEI tööstuse kohta hea metafoor. Need hävitavad majanduslikult põhjendatud investeeringuid ja tekitavad selle asemel kahjuliku ballastina kogu majandusele ohjeldamatult kurja.
ESG ja DEI töökohtade vohamine on võtnud mastaapsed mõõtmed ülikoolides ning teadusasutuses. Clarksoni Ülikool otsib praegu oma kehakultuuri kateedrisse "jätkusuutlikkuse koordinaatorit". Nõutakse keskkonnapoliitikate magistrikraadi ja suusatreeneri tunnistust. Ilmselt peavad suusatreenerid oskama täna kokku arvutada ka heitmekoguseid.
Pole sugugi üllatav, et ülikoolid pakuvad üha suuremas mahus vajalikke kraade jätkusuutlikkuse töökohtade tarbeks ja küsivad sellise hariduse eest üha rohkem raha. Columbia Ülikool küsib jätkusuutlikkuse haldamise magistrikraadi eest 91 296 dollarit. Kolm aastat tagasi oli see summa kaks korda väiksem.
Sellistel töökohtadel makstakse palka palju rohkem kui Starbucksis, kuid palun ärge rääkige, et neist on midagi kasu.
Toimetas Karol Kallas