Mart ja Martin Helme. Foto: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

Tre Raadios alustas möödunud nädalavahetusel uus poliitikateemaline jutusaade "Räägime asjast", mis seab eesmärgiks rääkida Eesti asjadest nii, nagu nad on, mitte aga läbi Brüsseli-meelse ja vasakliberaalse propagandaprisma. Saatejuhtideks on Mart ja Martin Helme, kes kutsuvad endale külla huvitavaid stuudiokülalisi.

Esimeses saates rääkis Mart Helme riigikogu riigikaitsekomisjoni visiidist Saksamaale, tõdedes, et Saksamaa tegelikust huvist Eesti vastu andis tunnistust asjaolu, et sealsest 30-liikmelisest riigikaitsekomisjonist tuli eestlastega kohtuma kõigest kolm inimest, Saksa parlamendi Balti riikide sõprusgrupist aga üks inimene.

Eestlastega kohtusid samuti nii kaitse- kui välisministeeriumi ametnikud, kes tõid esile Saksamaa positsiooni: 1) Venemaaga tuleb rääkida, Venemaa on prioriteetne partner, 2) arengud on ohtlikud ja Saksamaa ei välista konflikti Venemaaga. Mart Helme mainis olukorra problemaatilisust ilmestades, et ainuüksi nn Donetski rahvavabariigil on rohkem soomustehnikat kui Saksamaal.

Samas nentis ta, et Saksamaa põhiprobleem on praegu immigratsioon. Eesti poolelt rõhutas riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Euroopa Liidu piirid peab kontrolli alla saama ja sulgema ning tegelema tuleb hakata lähteriikidega. Mart Helme lisas, et pärale see sõnum ei jõudnud. Tema sõnul mööndi küll mitteametlikult, et Saksamaal on immigratsiooni tõttu pinged plahvatuse äärele jõudnud.

Seejärel usutles Martin Helme telefoni teel uue uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv peatoimetajat Veiko Vihurit, kellega arutleti Eesti meedia neutraalsuse või propagandasse kaldumise üle. Nii Vihuri kui Helme tõdesid, et Eestis maad võttev hirmuühiskond, kus inimesed pelgavad oma arvamust avaldada, on reaalne ja tõsine probleem.

Viimaseks saatekülaliseks oli SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid, kes kommenteeris kooseluseaduse rakendusseaduse ümber kujunenud olukorda. Vooglaid lükkas taas kord ümber propagandistliku valeväite, nagu oleks riigikogu praeguse koosseisu liikmetel kohustus hääletada eelmises koosseisus lihthääleenamusega vastu võetud seaduse rakendusaktide poolt.

Varro Vooglaid juhtis tähelepanu sellele, et kooseluseaduse jõustumine seoti selle vastuvõtmisel kahe tingimusega – jõustumise tähtajaks märgiti 1. jaanuar 2016 ja lisati, et seadus jõustub koos rakendusaktidega. See tähendab, et kui rakendusakte ei ole vastu võetud, siis kooseluseadus ei saa jõustuda.

Vooglaid oletas, et kooseluseaduse pooldajate plaan on tõenäoliselt see: esiteks väidetakse, et seadus jõustub ka ilma rakendusaktideta, ja teiseks püütakse kutsuda esile kohtuasju, osutades riigi vastutusele, sest ka Euroopa kohus on öelnud, et kui riik annab kodanikele õigusi, peab ta võimaldama neid õigusi kasutada.

Riigikogu liikmena väljendas Martin Helme seisukohta, et kui rakendusakte ei suudeta vastu võtta, tuleb kooseluseadus tühistada. Tema hinnangul ei saa kooseluseaduse rakendusseadus 51 saadiku poolthäält. Vooglaid nõustus, et kui parlamendis ei leia üks seaduseelnõu toetust, siis ei saa ka seadust vastu võtta, vastasel korral võiks seadusi kehtestada presidendi ukaasiga.

Saade "Räägime asjast" on eetris laupäeviti kell 11.00 ja kordub pühapäeval kell 9.00. Esimest eetris olnud raadiosaadet saab kuulata siit.