Anti Poolamets: Rakvere linnavolikogu pole homolobi kummitempel

Rakvere linnavolikogu liikme Anti Poolametsa (EKRE) sõnul ei peaks volikogu olema homolobi kummitempel, mistõttu on neil lähiajal kavas muuta ka kultuuriürituste ja -projektide toetamise korda. Foto: Scanpix

Riigikogu ja Rakvere linnavolikogu liige Anti Poolamets (EKRE) leiab Objektiivile antud intervjuus, et Tartu halduskohtu ebakompetentne otsus sundida Rakvere linnavolikogu toetama LGBT festivali 1500 euroga on kummaline, sest kuigi volikogul on põhiseadusest tulenev õigus oma tahet väljendada, ei maksnud see kohtu silmis ühtäkki enam midagi.

Selleks, et kultuurikomisjoni kummitempli staatusest pääseda esitas EKRE fraktsioon nüüd Rakevere linnavolikogule ka otsuse eelnõu, millega soovitakse muuta kultuuriürituste ja -projektide toetamise korda selliselt, et seal oleks üheselt kirjas, et kõrgeim organ kohaliku elu küsimuste üle otsustamiseks on siiski kohaliku omavalitsuse volikogu. Poolamets väljendas lootust, et eelnõust saab peagi ka seadus, kuna seda paistavad pooldavat kõik Rakvere volikogus esindatud jõud.

* * *

Käesoleva aasta 14. juuni otsusega rahuldas Tartu Halduskohus LGBTI+ filmifestivali Festheart korraldava MTÜ SevenBow kaebuse ning sundis Rakvere linnavolikogu eraldama LGBTI+ filmifestivali Festheart korraldamiseks lisaks esialgsele 300 eurole veel täiendavalt 1200 eurot toetust. Lisaks mõisteti linnalt välja ka 435 maksueurot menetluskulude katmiseks. Kuidas te seda kohtuotsust kommenteeriksite ning kas te näete selles ka kohtu sekkumist kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikku õigusesse kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt otsustada ja korraldada?

Tegu on juhtumiga, mis näitab, et kohtunik oli oma arusaamas kohaliku volikogu võimupädevusest täiesti ebakompetentne. Volikogu liikmetel on põhiseadusest tulenev õigus ja kohustus oma valijate tahet väljendada. Mul on väga kahju, et Rakvere volikogu ei kaevanud Tartu Halduskohtu otsust edasi, et teada saada ka Riigikohtu seisukoht. See oleks pannud  õigussüsteemi proovile ning me oleks teada saanud, kas Riigikohus tõlgendab samuti seadusi nii kitsendavalt.

Kohtunik oli oma arusaamas kohaliku volikogu võimupädevusest täiesti ebakompetentne. Volikogu liikmetel on põhiseadusest tulenev õigus ja kohustus oma valijate tahet väljendada.

Rakvere volikogu kultuurikomisjoni liikmete hulgas on ka linnakodanikke, kes pole volikogu liikmeks valitud, sealhulgas LGBT filmifestivali eestvedaja Keio Soomelt ning homoaktivistide suur abimees, Viru praost Tauno Toompuu.  Volikogu liikmete tahtega mittearvestamine kahjustab seetõttu otsuste langetamise demokraatlikku protseduuri.

Sarnane kaebus esitati MTÜ SevenBow poolt Tartu Halduskohtule ka aasta varem. Ka selle kaebuse puhul leidis kohus tänavu 31. mail, et Rakvere linnavolikogu otsus eraldada Festhearti korraldamiseks kultuurikomisjoni poolt ette pandud summast oluliselt väiksem toetus on õigusvastane. Kohus heitis mõlemal korral Rakvere linnavolikogule ette, et nad ei põhjendanud oma otsust jätta LGBTI+ filmifestivali korraldajate taotlus suuremas osas rahuldamata. Kas te nõustute kohtu sellise hinnanguga? Siinkohal tuleb ka nentida, et kohus keeldus ära kuulamast Rakvere linnavolikogu liikme Kert Karuse põhjendusi, kes istungil vastava ettepaneku tegi.

Muidugi on võimatu sellise seisukohaga nõustuda. Volikogu pole homolobistide ega kellegi teise kummitempel ning seal esindatud erakonnad ja valimisliidud peavad oma parima äranägemise järgi valijaid esindama. EKRE valijad peavad oluliseks, et me seisame homopropaganda vastu. EKRE survel ning meie korraldatud meeleavalduste tõttu jättis Rakvere volikogu LGBT filmifestivali ühel korral täiesti toetuseta ning järgmisel korral vähendas küsitud toetust 1500 euro pealt 300-le.

Selle peale läks lahti usin kaebamine nii kodu- kui välismaal. Rakvere volikogu liikmetele tuli mitme Skandinaavia LGBT organisatsiooni esindajalt Bill Schillerilt ähvarduskiri, milles nad teatasid, et hakkavad LGBT filmifestivali raha vähendamise pärast volikogule rahvusvahelist survet avaldama ning tulevad Rakverre meeleavaldusi korraldama. Virumaa Teataja vaikis vasakliberaalse peatoimetaja ajal selle kirja maha.

Selline ähvardus pole siiski mingi süütu nali, vaid teades LGBT aktivistide tegevusmustrit, poleks ime, kui minnakse kaebama Rootsi sotsiaaldemokraatide juurde ning nõutakse rahvusvahelist reageeringut. Eestis paneb see paljusid veel muigama, ent Soomes või Rootsis on sellised lakkamatud kaebused paljudele inimestele probleeme tekitanud.

Kuidas kommenteerite kaebaja süüdistusi Rakvere linnavolikogu suunal nagu oleks volikogu vähendanud LGBTI+ filmifestivalile eraldatavat toetust oma “homofoobse ideoloogia” tõttu, “diskrimineerides selliselt otseselt vähemusgruppi” ning rikkudes seega põhiseaduse § 12 sätestatud diskrimineerimise keeldu? Kohtu auks võib öelda, et kuna süüdistuste adressaat ehk Rakvere linn lükkas need pelgalt kaebaja emotsionaalsete oletustena tagasi, siis jäi kohus seisukohale, et ei hakka ka omalt poolt vaidlustatud otsuse õiguspärasust nendest põhjendustest lähtuvalt kontrollima.

Kummaline, et põhiseadusest tulenevad aluspõhimõtted tuleb madalamatesse õigusaktidesse eraldi sisse kirjutada, aga pärast halduskohtu kummalist otsust ei jää enam muud valikut.

Homolobistidel pole mingeid eriõigusi. Volikogu võib nende taotlused jätta täielikult rahuldamata kas moraalsetel, kultuurilistel, majanduslikel või muudel kaalutlustel. Raha ei ole kunagi liiga palju ning ikka jääb keegi joone alla. Homolobistid varastavad tähelepanu tegelikelt abivajajatelt. MTÜ  Sevenbow pöördus Rakvere volikogu vastu kohtusse riigi poolt rahastatud Eesti Inimõiguste Keskuse toel. 1200 euro juurde nõudmisele kulutasid nad advokaaditasudeks kopsaka summa. Need rahad tulevad mõne teise, vajaliku tegevuse arvelt.

Mõlema kaasuse puhul leidis kohus, et nende hinnangul ei olnud Rakvere linnavolikogul tegelikult kultuuriürituste ja -projektide toetamise korrast tulenevalt kultuurikomisjoni raha eraldamise otsuse osas kaalumisruumi, vaid volikogu oleks pidanud lihtsalt nö kummitemplina toimides kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldama.

Kohus väidab ühtlasi, et ei sekku omapoolse definitiivse ettekirjutuse tegemisega omavalitsuse võimupädevusse, vaid lihtsalt nõuab, et volikogu lähtuks sellest korrast, mille nad endale ise kehtestanud on. Ühtlasi soovitab kohus vastavat korda muuta, kui ei olda rahul sellega, kuidas Rakvere linnas kultuuriüritustele ja -projektidele toetusi määratakse.

Rakvere linn väidab aga, et kuna volikogul on põhiseadusest tulenev ainupädevus toetuste määramise üle otsustada, omab ta ka vastava otsuse osas kaalutlusruumi ning kultuurikomisjoni rolliks on täita vaid temale pandud ülesandeid, mis lõpevad taotluste hindamise järgselt linnavolikogule toetuseelnõude esitamisega. Ehk siis kultuurikomisjon ei asenda volikogu ega teosta ka volikogu kui haldusorgani kaalutlusõigust. Seega leiab Rakvere linn, et oma otsusega sekkub kohus volikogu kui kohaliku omavalitsuse organi pädevusse.

Kas teie hinnangul on Rakvere linnavolikogu ennast sisuliselt ise kultuurikomisjoni diktaadile allutanud nagu Tartu Halduskohus väidab või ületab kultuurikomisjon hetkel oma võimupiire? Kas kaalute ka kultuuriürituste ja -projektide toetamise korra muutmist, et sellega seesuguseid kohtuasju edaspidi vältida ning kui tõenäoliseks te praeguse korra muutmist peate?

Selleks, et vältida olukordi, mille puhul homopropagandistid hakkavad edaspidigi omavalitsuselt kohtu kaudu toetusi välja pressima, esitas EKRE fraktsioon Rakvere linnavolikogule eelnõu, millega soovitakse muuta kultuuriürituste ja -projektide toetamise korda nii, et sinna oleks sõna-sõnalt sisse kirjutatud, et kohaliku omavalitsuse volikogu on kõrgeim organ kohaliku elu üle otsustamiseks ning tal oleks viimase sõna õigus pärast seda, kui kultuurikomisjon on toetuse soovijad pingeritta seadnud.

Kummaline, et põhiseadusest tulenevad aluspõhimõtted tuleb madalamatesse õigusaktidesse eraldi sisse kirjutada, aga pärast halduskohtu kummalist otsust ei jää enam muud valikut. Loodan, et senine toetuste jagamise kord muudetakse kiirelt ära, sest enamus Rakvere volikogu liikmeid on homolobistide nahaalsuse pärast pahased. Volikogu küll vähendas  LGBT  filmifestivali rahastamist, aga eraldas neile siiski 300 eurose toetuse, vaatamata EKRE vastuseisule. On ju tänamatu, kui toetuse andmise eest hakatakse kiusu ajama ja aitäh ütlemise asemel hoopis abistajaga kohut käima.

Festivali eesmärk ei ole kindlasti väikse meelelahutusürituse korraldamine, vaid mastaapsem homoideoloogia levitamine. LGBT ühing soovitas noori lausa klasside kaupa filme vaatama viia.

LGBT filmifestivalil tegelikult raha jätkub, sest nad on välismaalt heldelt toetatud. Rakverelt tahavad nad festivali kogueelarvega võrreldes väikest summat ning seetõttu on aru saada, et linnalt raha nõudmise taga on soov näidata oma mõjuvõimu, saada oma tagasihoidliku külastajate arvuga üritusele ideoloogilist tuge ja tähelepanu. Konfliktidest on nad väga huvitatud, sest siis saavad nad end diskrimineeritava “vähemusena” eksponeerida ning festivalile annetusi koguda.

Festivali eesmärk ei ole kindlasti väikse meelelahutusürituse korraldamine, vaid mastaapsem homoideoloogia levitamine, mistõttu on festival ennast juba Tartusse, Pärnusse ja Kuressaarde sättinud. Kinosaalid on neil enamasti pooltühjad, aga tähtis on ühiskonnale minev propagandasõnum – siin me oleme ja rahule me teid ei jäta!

LGBT ühing soovitas noori lausa klasside kaupa filme vaatama viia. Teisest otsast pandi laulupeo jaoks kokku homokoor “Vikerlased” ning mindi laulupeorongkäigule vikerkaarevärvidega liputama. Koori liikmete leidmiseks käidi ka koolides reklaami tegemas. Noorte ajupesu käib täistuuridel. 

Homoaktivistidel on silme ees edukas sõnavabaduse piiramine Lääne-Euroopa riikides ja Põhjamaades, kus kriitika LGBT teemade suhtes märgistatakse vihakõneks ning ühiskonda hirmutatakse trahvide, stigmatiseerimise ja psühholoogiliste rünnakutega. Seal võib kergesti nii poliitikute kui homoaktivistide rünnaku alla jääda ning ülemused eelistavad hambusse jäänud töötajad pigem lahti lasta, kui mõjuka lobigrupiga piike murda. Rakvere näitel on selge – kui homopropagandale piire ei seata, järgnevad veel agressiivsemad rünnakud ning uued nõudmised.

Anti Poolamets (48) lõpetas 2000. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Ta on olnud justiitsministeeriumi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni ekspert ning tegelenud seadusloomega riigikaitse, korrakaitse ja avaliku teenistuse alal. Poolamets kuulub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikuna XIV Riigikogu koosseisu.

Tartu halduskohus sundis Rakvere linnavolikogu toetama LGBT festivali 1500 euroga

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!