Riigikogu juures tegutseva Arenguseire Keskuse mõttekoja juht Tea Danilov pakkus välja, et valitsuse poolt kavandatava automaksu kehtestamiseks võiksid inimesed enda autosse GPS-jälgimisseadme paigaldada, et selle andmete alusel hiljem automaksu arvestada. Kriitikud peavad ideed aga ahistavaks ja õõvastavalt düstoopiliseks.
Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov ütles, et nende asutus on leidnud, et automaks võiks olla läbisõidupõhine ja vastavalt sellele, mis piirkonnas inimene sõidab, rakenduks erinev koefitsient, mis oleks maapiirkonnas oluliselt madalam. See tähendaks sisuliselt GPSi-põhist maksustamist.
Danilov lisas, et selline tehniline võimekus oleks olemas küll. "Küsimus on selles, kui kallis on see seade, mida autole paigaldada. Kui on väga vana auto, kitsad olud ja paigaldatav seade maksab 100 eurot, siis see võib olla keeruline," selgitas ta.
Selle seadme puhul võib tema sõnul ju ka mõelda, et see tasaarveldatakse autoomaniku tulevase maksukohustusega. "Lahendusi on," ütles Danilov.
"Teine küsimus on andmekaitse. Kas inimesed on valmis jagama riigiga infot, kus ja millal nad sõitsid," näeb ta siiski võimalikku probleemi.
Tema sõnul takerdub klassikaline automaks selle taha, et maapiirkondades ei ole autole alternatiivi. "Saab näha, kuidas seekord see kitsaskoht lahendatakse," lisas Danilov.
Peeter Koppel: idee paigaldada autodesse riigipoolne jälgimisseade on õõvastavalt düstoopiline
"Vabandust, kuid kas ma olen ainus, kelle meelest isegi idee sellest, et kõigis autodes võiks olla (maksunduslikel eesmärkidel) riigipoolne jälgimisseade, on õõvastavalt düstoopiline? Kas selliste mõtete välja käijad magasid ajalootunnis või? Või ei mäleta nõuka-aega? Või ei ole elus ühtegi ühikut filosoofiat või klassikalist kirjandust tarbinud? Või ei saa aru, et riik on kodanike jaoks ning mitte vastupidi? Prooviks nüüd äkki maa peale tagasi tulla?" kritiseeris seda ideed endine SEB pangandusstrateeg ning praegune Redgate Wealth'i investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel sotsiaalmeedias.
Tema sõnul on maksuerisused saatanast ning automaks saatanast, aga eriti saatanast on see, et selliseid ideid isegi välja käiakse.
"Riik ei ole usaldusväärne antud kontekstis, sest siinkohal selgelt moraalselt küsitava tegevuse puhul puuduvad võimu kuritarvitajatele igasugused adekvaatsed tagasisidemehhanismid. Eraettevõtete puhul on need olemas. Nende teenuste kasutamine on ka vabatahtlik. Prooviks kuidagi aru saada, et riik on ikkagi kodanike jaoks ning kodanikele sellisel moel "ära vajutamine" ei ole lihtsalt okei. Isegi selle mõttega mängimine ei ole okei," kirjutas Koppel täiendavalt.
Tema hinnangul ei lõppe see hästi, kui usaldame hiiglaslikke andmemassiive sellele samale riigile, mis ei suuda ühes külmruumis põrandakütetki välja lülitada ega eelarvet tasakaalus hoida. Ta leiab, et selle idee näol on tegemist kodanike sõna otseses mõttes ahistamisega ning mida tuleks seetõttu piirata.
"Ametnikud ei peaks tegelema isegi hüpoteetiliste repressiivmeetmete üle fantaseerimisega," võtab Koppel oma seisukoha kokku ning rõhutab, et indiviid on riigi suhtes alati nõrgem pool.
Meediakriitika saatejuht Andri Kiige leiab aga, et autodele jälitusseadmete paigaldamine läheb juba nõukogude ajast kõvasti edasi.
Toimetas Martin Vaher