Ferdinand Magalhãesi nimi ei sobi Linnutee naabergalaktikatele, kuna Portugali maadeavastaja teadaolevalt esimene ümbermaailmareis ei mõjunud hästi erinevatele põliselanikele.
Nimed on tähtsad, eriti kui need on kirjutatud tähtedele.* Grupp astronoome koguvad teadlaste ringkondades toetust mõttele nimetada ümber kaks Linnutee naabergalaktikat: Suure ja Väikese Magalhãesi Pilve, vahendab ScienceNews.
Kuulsa maadeavastaja Magalhãesi järele nime saanud kaks lähigalaktikat on Maa lõunapoolkeral nähtavad palja silmaga. Astronoom Mia de los Reyes – kes kasutab enda tutvustamiseks soolisi asesõnu "she/her/hers" – ja tema kolleegid leiavad, et selline nimi neile ei sobi.
Magalhães oli esimene inimene, kelle juhitud ekspeditsioonil õnnestus teha Maale tiir peale. 17. septembril 1519. aastal Hispaaniast alguse saanud ekspeditsiooni käigus väidetavalt orjastas maadeavastaja teekonnal kohatud pärismaalasi ja isegi tegi mõnele neist otsa peale.
"Kuna me me paneme nimesid öises taevas olevatele asjadele, mis kuuluvad kõigile, siis me peame tähtsaks, et nimed peegeldaksid kogu inimkonda," selgitab Magellani pilvede ümbernimetamise vajadust Ameerika Ühendriikide Massachusettsi osariigi Amherst College'i astronoomia abiprofessor los Reyes. Tema ettepaneku galaktikate ümber nimetamiseks avaldas 12. septembril arvamusartiklina teadusajakiri Physics, mis on suuremas osas põhjus, miks see maailmas tähelepanu äratab.
Filipiinidelt pärit Los Reyesi sõnul aitas Magalhãesi teekond sillutada teed Lõuna-Ameerika, Guami ja Filipiinide koloniseerimisele. "Filipiinidel on Magalhães paljude inimeste jaoks kurikael."
Magalhãesi pilved on astronoomias tähtsal kohal. Need on eraldiseisvad galaktikad ja maale nii lähedal, et võimalik on vaadelda nende üksikuid tähti. "Magalhãesi pilved on imeline tähtede laboratoorium, mille tegevust on võimalik lähedalt jälgida," selgitab Michigani Ülikooli astronoom Sally Oey, kes toetab galaktikate nime muutmist.
Magalhães ise ei olnud astronoom. Mitmed tema meeskonna liikmed panid tähepilvi tähele, samas need olid juba tuntud paljudele lõunapoolkera kultuuridele ja varasematele Euroopa päritolu maadeavastajatele. "See on arusaamatu, et galaktikatele pannakse üldse inimese nimi ja veelgi arusaamatum, et see on inimese oma, kes ise neid ei uurinud," arvab Arizona Ülikooli astronoom Gurtina Besla.
Teadusmaailmas tuntakse kõnealuseid galaktikaid Magalhãesi Pilvedena alles 19. sajandi lõpust.
Magalhãesi Pilvede nimemuutuse vastu on huvi üles näidanud rohkem kui tuhatkond astronoomi ja los Reyesi sõnul kuulub nimemuutjate tuumikgruppi ligikaudu poolsada ilmaruumi eksperti. Nime muutmise ettepanek kavatsetakse esitada Rahvusvahelisele Astronoomiaühingule, mis loodetavasti paneb selle hääletusele. Sellises nime muutmise soovis pole midagi iseäralikku, sest nimede muutmine leiab aset paljudes teadusvaldkondades, milles vaadatakse üle "solvavaid" taimede ja loomade ning geograafiliste punktide nimesid.
Astronoomid on Pilvedele mõelnud välja rea uusi nimesid. Üheks populaarsemaks nimeversiooniks on "Piimapilved" (ka Piimjad Pilved; Milky Clouds) – mis Eesti keeles võiks järelikult kõlada "Linnupilved" (Milky Way/Linnutee). Nende nimede puhul jääksid alles teaduskirjanduses üldkasutatavad, nimetatud galaktikaid tähistavad, akronüümid LMC ja SMC (Suur- ja Väike Magalhãesi Pilv).
*Cambridge'i Sõnaraamatu järele tähendab ingliskeelne kõnekäänd "kirjutatud tähtedele/tähtedesse" (written in the stars) inimese usku, et midagi leiab kindlasti aset, kuna selle taga on tulevikku kontrolliv jõud. Näiteks võib olla tähtedesse kirjutatud tõik, et kokku saavad kindel mees ja kindel neiu ning hakkavad üksteist armastama.
Toimetas Karol Kallas