Donald Trumpi valimiskampaania nõunik Carter Page, keda FBI reegleid rikkudes jälitas. Foto: Scanpix

Märtsi viimasel päeval avalikustatud Ameerika Ühendriikide Peainspektori büroo FBI välisluuretegevuse jälgimise  süvaauditist selgub, et FBI ei järgi süstemaatiliselt protseduurireegleid ja Donald Trumpi vene-sidemete klapperjahi uurimisega paljastatud kuritarvitused on ainult jäämäe tipp.

Möödunud aasta lõpus leidis Ameerika Ühendriikide Peainspektori büroo (Office of Inspector General; OIG, üks Eesti Riigikontrolliga võrreldavatest USA riigiametite tegevuse seaduspärasuse järelvalvet tegevaid asutusi), et FBI alustas Trumpi vene sidemete uurimist ja sai FISA (Foreign Intelligence Surveillance Act; välisluuretegevuse jälgmise seadus) kohtult loa tema kampaanianõuniku Carter Page'i telefonikõnede analüüsimiseks valetades ning protseduurireegleid jämedalt rikkudes, vahendab Reason.

FBI poolsed rikkumised olid nii kapitaalsed, et OIG peainspektor Michael Horowitz otsustas FBI salajasse jälitustegevusse põhjalikumalt süveneda. Horowitzi büroo võttis vaatluse alla 29 FBI poolt FISA kohtult (mis annab USA kodanike jälitamiseks salajasi lubasid) saadud jälitustegevuse luba. OIG süvaauditi aruandes leitakse, et FBI eirab FISA kohtult jälitamistegevuse lubasid taodeldes regulaarselt protseduurireegleid. Seda, kas FBI on ka valetanud, ei luba teema salajasuse tõttu öelda OIG piiratud volitused ja nad saavad seisukoha võtta ainult bürokraatia kohta.

FBI taotluste üksikrikkeks (rike, mis halvab kogu süsteemi) on nn Woodsi protseduuride eiramine. Woodsi protseduurid kohustavad FBI-d kõiki kohtule esitatud fakte eriti põhjalikult kontrollima, väiteid dokumentidega tõestama ja protseduur peab olema täpselt dokumenteeritud. FBI jättis Trumpi kampaania salajaseks jälgimiseks luba taodeldes näiteks mainimata, et selle aluseks oleva Steele'i aruande tellisid Demokraadid. Lisaks rikkus FBI Page'i puhul viidatud bürokraatlikke protseduure ja viimasest raportist selgub, et tegemist on agentuuris läbiva probleemiga.

29-st uuritud taotlusest 25-s avastas OIG kas vigu või "ebapiisavalt tõestatud fakte". Ülejäänud nelja puhul ei suutnud OIG uurijad leida dokumentatsiooni, mis oleks näidanud, mis teid mööda  FBI agendid jälitustegevuse taotluseni jõudsid. Neist kolme puhul kahtleb peainspektor, kas selline dokumentatsioon kunagi olemaski on olnud. Ehk OIG avastas vigasid kõigis uuritud FBI FISA kohtu jälitustegevuse taotluses.

Raportis märgitakse, et OIG ei saa otsustada, kas need vead on piisavalt tõsised ja jälitustegevuse load oleks tulnud andmata jätta.

OIG poolt tuuakse välja lisaks asjaolu, et FBI siseuurimise käigus [uue peadirektori ajal] on leitud viimase viie aasta jooksul esitatud 39 FISA kohtu taotluse juures kokku ligi 400 viga.

Peainspektor Horowitz kirjutab: "Meil pole kindlust, et FBI on rakendanud kõiki Woodsi protseduure vastavalt FBI sisereeglitele, ega ka selles, kas see protsess toimib ettenähtud viisil ja tagab nõutud "eriti täpse" FISA avalduste vormistamise."

Horowitz soovitab FBI-l põhjalikult analüüsida Woodsi protseduuride juures tehtud vigu ja koolitada oma töötajaid, et need saaksid oma tööga paremini hakkama. Lisaks ta soovitab FBI-l luua "füüsiline arhiiv", mis tagaks, et iga taotlusega oleks kaasas ka reeglitekohane Woodsi dokumentatsioon.

Peale Page'i raporti avalikustamist koostas FBI direktor Christopher Wray 40-punktise tegevuskava, mis peaks edaspidi tagama korrektse asjaajamise.

FBI mured FISA kohtu jälitustegevuse taotlustega on problemaatilised põhjusel, et need on salajased. Kui FISA-l on luurajate ja terroristide püüdmisel oma roll, siis selle salajasus annab võimaluse süsteemi ka kurjalt ära kasutada. Nagu juhtus Trumpi ja Page'iga. Kui tavajuhul saavad kodanikud pöörduda olukorras, kus neile on liiga tehtud, õiguse saamiseks kohtu poole, siis FISA kohtu otsuste puhul selline võimalus puudub.

Page'i väidetavad nurjatused olid vandenõuteooriasse, et Trump sai presidendiks tänu Vladimir Putinile, uskujate (progressiivide ja Demokraatide) üks suuremaid lootusi, milline ebausk võttis võimust ka Eestis. Postimees üllitas näiteks veel 2018. aasta juuli lõpus Neeme Raua ülevaate "Trumpi kampaania ja Moskva võimalikud sidemed said taas uut kinnitust", mida "ehtis" Page'i pilt. Trumpi Putini lembuses olid – või on tänaseni – veendunud enamus laiatarbe (välis)poliitikaarvajaid Marko Mihkelsoni, Sven Mikseri ja erinevate "gurudega" eesotsas. Elik vähemalt pole nad meie liitlase ees vabandanud ja avalikult oma vassimist tunnistanud.

FBI rikkumiste osas on kurjalt sõna võtnud ka FISA kohtunikud ja otsustasid märtsi alguses lisaks, et nad ei taha agentidega, kes Carteri kohta valetasid ja poolikud avaldused kohtusse tõid, vähemalt ajutiselt midagi tegemist teha.

Toimetas Karol Kallas