Austraalias on tõsiseks mureks kujunenud äkiline südameseiskumine ja riigis kavatsetakse viie aastaga igasse koju muretseda automaatne kehaväline defibrillaator.
Austraalias lahkub viimaste andmete kohaselt aastas äkilise südameseisaku (sudden cardiac arrest; ka "südame äkksurm") tõttu elust ümmarguselt 25 000 inimest. Ühe tööealise inimese lahkumisega kaotab Austraalia majandus hinnanguliselt 100 000 Austraalia dollarit (ca 68K€) ja nii loetakse äkiliste südameseisakute kahjudeks üle kahe miljardi Austraalia dollari. 80 protsenti südame äkksurmadest leiab aset kodudes ja neist jääb ellu vaid kolm protsenti. Viidatud põhjusel leiab Austraalia valitsus, et igas kodus peaks olema automaatne kehaväline defibrillaator (automated external defibrillator; AED), millise eesmärgini kavatsetakse jõuda viie aastaga, vahendab 7NEWS Australia.
Kui seni on AED aparaatide hinnad alanud 3000 dollarist, siis 2021. aasta lõpus tuli iduettevõte Rapid Response Revival turule vähem kui pool kilo kaaluva, vajadusel kaasaskantava ja hõlpsasti kasutatava AED aparaadi CellAEDga, mis maksab Euroopas 239 eurot. Hetkel on CellAED aparaate Austraalia kodudes "tuhandeid".
"Kummaline" statistika
2015. aasta novembris avaldati teadusajakirjas PubMed teadustöö "Austraalia elanikkonna südame äkksurma määrad: seotud andmete uuring" (Sudden cardiac death rates in an Australian population: a data linkage study), milles väidetakse, et 1997. ja 2010. aasta vahel tuvastati Austraalias 9567 võimalikku südame äkksurma juhtu. Mis teeb nelja aasta peale ära jagades ca 2400 juhtumit aasta kohta, ehk võrreldes tänaste andmetega üle kümne korra vähem.
2020. aasta uudistes väidetakse, et austraallasi tabab aastas 15 000 südame seiskumist, millesse heidab hinge 10 000 inimest.
Juuli lõpus avaldatud Austraalia statistikabüroo andmetel lahkus 2022. aastal Austraalias 30. aprilli seisuga 59 147 inimest, mis on ajaloolise keskmisega võrreldes 16,8 protsenti suurem number.
Eestis heitis 2021. aastal hinge võrreldes 2020. aastaga 2669 inimest rohkem, kokku 18 353. Surmade arv kasvas 17 protsenti. Vereringeelundite haigustest põhjustatud surmi, kuhu alla kuuluvad ka südame äkksurmad, oli 661 võrra rohkem, kokku 8363. 2022. aastal suri mai lõpu seisuga Eestis vereringeelundite haigustesse 3812 inimest. Kui kuude peale ära jagada, siis 2021. aastal suri Eestis vereringeelundite haigustesse ühes kuus keskmiselt 697 inimest. 2022. aastal on neid kuu kohta 762, ehk ühes kuus 65 inimest rohkem. Kui "asi" samas tempos jätkub, siis antud number küündib aasta lõpuks kuskil 9150ni, mida on ca 790 inimese võrra rohkem. Eeldades, et suvekuud, eriti palavad, on südamete jaoks "rasked", võivad viidatud numbrid olla aasta lõpuks märkimisväärselt suuremad.
Austraalias, kus kehtis üks rangemaid koroonapiirangute režiime maailmas, on vaktsineeritud 84,6 protsenti elanikkonnast, Eestis 63,4 protsenti. Covid-19 vastane vaktsineerimisprogramm käivitati Austraalias 21. veebruaril 2021. aastal. Austraalia juhtiv tervishoiuametnik hoiatas sama aasta lõpus, et vaktsineerimata inimesi ootab ees "üksildane ja närune elu".
Eesti kiirabi äkksurma infovoldikus väidetakse, et Eestis sureb aastas südame äkksurma läbi 700 inimest ja Euroopas aastas 365 000 inimest. Eesti elanikke jääb südame äkksurma tõttu aastas vähemaks keskmiselt 0,05 protsendi, Euroopa Liidus 0,08 ja Austraalias 0,1 protsendi jagu.
Eestis oli 2019. aasta lõpu seisuga üle 500 AED aparaadi.
Toimetas Karol Kallas