Austraalias kehtestati maailma ühed karmimad Covidi piirangud. Käesoleva gripihooaja, mis algas tavapärasest varem, käigus on riiki tabanud gripilaine, mida iseloomustab inimeste korduv haigestumine.
Samuti on suurenenud teiste ülemiste hingamisteede haiguste hulk. Sidneys tegutseva apteegi töötaja kirjeldas ajakirjanikele, kuidas ta on viimaste kuude jooksul olnud vahelduvalt haige ja toob selle arvatava põhjusena välja madala loomuliku immuunsuse, vahendab Sidney Morning Herald.
Apteeker Sylvia Thai sõnul on apteekrite puhul tavaline, et nad puutuvad kokku haigete inimestega, kuid käesolev aasta, peale kahe ja poole aastast sotsiaalset eraldumist ning maskikandmist, on erinev.
"Meie immuunsüsteemidel pole olnud võimalust areneda ja kui nüüd äkitselt on maailm taas normaalne ning kõik pisikud ronivad taas välja, siis meie kehad ei tea enam, mida teha," arvas apteeker.
Ühe Sidney lääneosas tegutseva apteegi omaniku Caroline Diamantise sõnul käib tema apteegis päevas ligi 10 klienti, kes soovivad saada haiguslehte ja külmetuse- ning gripiravimeid. Paljud neist on selliste soovidega apteeki külastanud iga paari nödala järel.
"Minu jaoks tundub see natuke kriisina ja see on küllalt murettekitav," rääkis ta.
Austraalia Kuningliku Üldarstide Ühenduse presidendi Bruce Willetti sõnul mõjutavad haigestumise määra peamiselt kolm asjaolu: viiruste hulk, loomuliku immuunsuse puudulikkus ja võimalik "pikk Covid-19".
"Hetkel ringleb ühekorraga suurel hulgal tõeliselt vastikuid pisikuid," kinnitas Willett.
Käesoleval aastal on Austraalias registreeritud ligi 10 000 respiratoor-süntsütiaalviiruse (RSV) juhtumit enam kui 2022. aastal. Möödunud nädalal registreeriti päevas keskmiselt 714 Covid-19 juhtumit.
97 protsenti 12-aastastest ja vanematest austraallastest on saanud ühe modRNA geeniteraapia süsti ja 95 protsenti kaks süsti. 64,5 protsendil on geeniteraapiat võimendatud.
Tänavu algas gripihooaeg pihta tavalise aprilli või mai asemel juba märtsis. Tänaseks on Austraalias kokku loetud 250 000 hooajalist influentsa juhtumit.
Willetti sõnul on austraallaste immuunsüsteem nõrgenenud, kuna nad pidid kaks aastat püsima kodus, mis suurendas nende vastuvõtlikkust nakkustele. Ta arvab siiski, et tänavu on tegemist viimase madala immuunsuse aastaga.
"Kui inimesed jäävad Covidisse, saavad külmetada või haigestuvad grippi, siis võivad nad saada ka mõne muu nakkuse, nagu sinusiit või kõrvapõletik, kuna nende immuunsüsteem on nõder," jätkas ta.
Willeti sõnul võib oma rolli suure ja korduvate haigestumiste määra juures mängida nõndanimetatud "pikk-Covid", kuid seda hüpoteesi toetab siiski liiga vähe andmeid. Austraalia juhtiva meditsiiniuuringute teadusasutuse Burnett Institute'i hinnangul kannatavad 5 kuni 10 protsenti austraallastest Covidi sümptomite käes, mis kestavad kuni 12 nädalat.
Austraalia Haigusteks Valmisoleku Keskuse (Australian Centre for Disease Preparedness) immunoloog Daniel Layton leiab, et nõndanimetatud jo-jo (ka jojo) gripp, mille käigus jäävad inimesed nädalate kaupa korduvalt haigeks, ei ole midagi uut. Samuti pole leitud uusi viiruseid, mida sellise taasesineva haiguse käiguga saaks seostada.
Laytoni sõnul on selliseid viiruseid mitmeid, mis võivad põhjustada pikaajalisi sümptomeid, nagu seda on köha ja seda isegi peale nakatumise möödumist. Samuti on tema sõnul haigestumisele kaasa aidanud asjaolu, et inimesed saavad rohkem reisida ja levitavad nii haiguseid.
Covidi kõik geeniteraapiad lekivad ehk need ei hoia haigestumist ega nakkuse levikut ära. Sellisel viisil muutuvad haigusidud võimekamaks. Samuti osutavad mitmed uuringud kahtlusele, et modRNA geeniteraapia nõrgestab kogu immuunsüsteemi.
Eestis algab rahvatervisetööstuse gripihooaeg oktoobri algusega.
Käesoleva aasta esimeses pooles alustasid mitmed ravimitootjad modRNA universaalsete gripivaktsiinide inimkatsetega.
Toimetas Karol Kallas