Kanalihatööstsus Driffieldis Ühendkuningriigis. Foto: Scanpix

Teadusuuringud on läbivalt näidanud, et lekkivad vaktsiinid tekitavad järjest jõhkramaid viirusetüvesid. Vaipvaktsineerimine lekkivate vaktsiinidega võib tuua kaasa väga armetu, väga haige, rahvatervise- ja ravimitööstuse orjusesse määratud tuleviku, leiab Karol Kallas.

2015. aastal avaldas teadlasterühm, keda juhtis Ameerika Ühendriikide Pennsylvania Osariigi Ülikooli (Pennsylvania State University) bioloogia- ja entomoloogiateadlane Andrew F Read uuringu, mis kannab nime "Puudulik vaktsineerimine võib võimendada väga nakkuslike nakkusidude ülekandumist" (Imperfect Vaccination Can Enhance the Transmission of Highly Virulent Pathogens).

Eelretsenseeritud teadusajakirjas PLOS Biology avaldatud uuringu resümee kõlab:

Kas mõned vaktsiinid võivad olla palju tõvestamisvõimelisemate patogeenide tekkimise põhjuseks? Tavatarkus ütleb, et looduslik valik eemaldab väga surmavad haigusidud, kuna peremeesorganismi surm piirab olulisel määral ülekandumist. Vaktsiinid, mis hoiavad peremeesorganismi elus, kuid jätkuvalt annavad haigusetekitajatele võimaluse üle kanduda, teevad populatsioonis võimalikuks ülinakkuslike tüvede leviku. Käesolevas uuringus me näitame eksperimentide varal, kuidas kanade immuniseerimine Mareki haiguse viiruse vastu võimendab hulga nakkuslikemate tüvede võimekust (fitness), mis teeb võimalikuks hüperpatogeensete tüvede ülekandumise. Immuunsus, mis on saavutatud kas otsese- või maternaalse (emade) vaktsineerimise kaudu, pikendab peremeesorganismi elujäämist, kuid ei hoia ära nakatumist, viiruse replikatsiooni (kahendumist), ega ülekandumist, millega pikeneb tüvede, mis muidu oleksid kestmiseks liiga surmavad, nakatamisaeg. Meie kogutud andmed näitavad, et haigusevastased vaktsiinid, mis ei hoia ära haiguse ülekandumist, võivad luua tingimused, mis on soodsad haigusidude tüvede tekkimiseks, mis põhjustavad vaktsineerimata peremeesorganismides palju raskema haiguse.

Autorite poolses kokkuvõttes, mis osaliselt kordab üldkokkuvõtet, kirjutatakse:

Teooria lubab oletada, et teatud tüüpi vaktsiinid võivad põhjustada palju nakkuslikemate ("kuumemate") nakkusidude väljaarenemise. Selline idee lähtub tähelepanekust, et looduslik valik kõrvaldab käibelt nakkusidud, mis on nii "kuumad", et tapavad peremeesorganismid ja järelikult ka iseenda. Vaktsiinid, mis tagavad peremeesorganismide ellujäämise, kuid ei hoia ära nakkusidude levikut, takistavad sellist looduslikku valikut, mis omakorda teeb võimalikuks kuumemate nakkusidude tekkimise. Sellist tüüpi vaktsiine kutsutakse tihti lekkivateks vaktsiinideks (leaky vaccines). Kui vaktsiinid hoiavad ära ülekandumise, mis kehtib pea kõigi inimeste vaktsiinide kohta [korrates, kõnealune uuring ilmus 2015. aastal], on selline areng suurema nakkuslikkuse suunas tõkestatud. Kuid kui vaktsiinid lekivad, lubades kasvõi mõnel haigusidul [jätkuvalt] üle kanduda [levida], võivad need luua ökoloogilised tingimused, tänu millele tekivad [uued] kuumad ja kestlikud tüved. Kui käesolevat teooriat kümme aastat tagasi esiteldi, peeti seda väga vastuoluliseks, kuid käesolevas uuringus võime me tänu katsetele kanade Mareki haigusega väita, et kaasaegsed laiatarbe lekkivad vaktsiinid tekitavad täpselt kirjeldatud olukorra: need lubavad levida tüvedel, mis muul juhul oleksid kestmiseks liiga surmavad. Järelikult teevad lekkivad vaktsiinid võimalikuks nakkusidude tekkimise, mis seavad vaktsineerimata peremeesorganismid suuremasse väga raske haiguse ohtu. Tulevikus tuleb uurida, kas olemas on teisi vaktsiine, mida kasutatakse loomade või inimeste peal, mis võivad tekitada sarnased [haigusidude] arenguriskid.

Alljärgnevalt on professor Readi juhtimisel valminud Mareki haiguse vaktsiinideuuringu tulemused üritatud seada üldisemalt laiemasse ja konkreetsemalt Covid-19 vaktsineerimise vajalikkuse/mõttekuse konteksti.

Foto: Hippopx.com

Rahvatervisetööstus*, (meditsiini)poliitika ja Suur Farma on sümbiondid ning teadus pole kunagi "valmis"

Paraku ei ole võimalik lekkivate vaktsiinide ja nende mõjude kohta inimestele üheselt lõplikke järeldusi teha. Väga suure tõenäosusega kommunistliku Hiina Rahvavabariigi Wuhani Viroloogiainstituudist valla pääsenud viirust puudutav andmestik on vastuoluline. Selguse saavutamist takistavad Hiina, kust Covid-19 alguse sai, poolne viiruseuuringutele kodaratesse kaigaste loopimine, (Hiina kommunistide ja ravimitööstuse poolt) korrumpeeritud maailma rahvatervisetööstus, eesotsas ÜRO ja selle Maailma Terviseorganisatsiooniga, ja sektantlik, paraku taas Hiina kommunistide poolt anastatud, teadusmaailm ning selle dogmad. Mille tõttu on kõik allpool esitatud väited tingimuslikud. Need on pigem viited ohtudele kui kindlasti saabuvale tulevikule. Need on suure tõenäosusega tõesed, kuid mis uute faktide ilmnemise või seniste teadmiste sõelumise tulemusel võivad osutuda mitte nii täpseks. Ehk teadus kui selline ei ole mitte kunagi "valmis" ja vaba ning ausa teadusilma tõekspidamised võivad muutuda. Kindlasti ei ole käesolev arvamuslugu tegevusjuhis.

Vähemalt tänaste, küll vastuoluliste, teadmiste valguses on võimalik järeldada, et vaipvaktsineerimine Covid-19 vastu kuulutab ette äärmiselt õnnetut tulevikku.  

Alustada võiks asjaolust, et võimutsev rahvatervisetööstuse, poliitikute ja korporatiivse meedia Covid-19 puudutav narratiiv on pehmelt öeldes üpris auklik. Seda on tänaseks vähemalt kümneid kordi olulistes kategooriates muudetud, mõõdikuid muudetakse pea iga kuu, "väravaposte" tõstetakse kogu aeg ümber ja selline rapsimine on põhjuseks, miks rahvatervisetööstust ning selle "eksperte" ei tohiks tõsiselt võtta. 

Tänane Covidi hüsteeria on kõiki seniseid kitsamalt rahvatervisetööstuse ja laiemalt ajaloolisi praktikaid arvestades nii arulage, et palju rohkem tõendeid on selle kohta, et see on "universumi kuningate" Suure Lähtestamise eesmärgil korraldatud üritus kui mure inimeste ning ühiskonna pärast. Ameerika Ühendriikide konservatiivse väljaande DailyCalleri kaasasutaja ja väljaandja Neil Patel kirjutab

Reaalsus on täna selline, et valitsuse tervisejuhistes on algusest peale olnud tegemist sama palju psühholoogilise manipuleerimise (gamesmanship) kui rahvatervisega.

Mitte kunagi varem pole absoluutne turvalisus olnud meie avaliku korra (public policy) eesmärgiks. Ilma riskimata meie ühiskond ei toimi. Me ei tohiks autot juhtida. Me peaksime loobuma suuremast osast meditsiiniprotseduuridest. Me põhimõtteliselt ei tohiks mitte kunagi kodust lahkuda. Riskivabadusel eesmärgina pole mitte mingisugust mõtet.

Patel mõtleb ebainimlikku ja totalitaarset riikide poolt rakendatavat Covidi poliitikat, mis tänase päevaga on jõudnud eriti jaburasse seisu. Inimesed ei tohi võtta väikseid riske, milleks on Covid-19 läbi põdemine, kuid neid sunnitakse võtma hiiglaslikke riske, mis on vaktsineerimine eksperimentaalsete lekkivate vaktsiinidega, mille katseperiood lõpeb alles 2025. aasta kandis ja mis on uudse, inimeste peal seni põhjalikult järgi proovimata mRNA toimeprintsiibiga. Mõistlik riskide vältimine on arukas ja vajalik ellujäämisstrateegia.

Vaktsineerimine Nürnbergis Saksamaal. Foto: Scanpix

Antikehadest tingitud viiruste võimendumine on vaktsiinide puhul läbiv probleem

Üheks sillaks professor Readi uuringus kirjeldatud kanade ja inimeste vaktsiinimurede vahel võib olla vaktsiinidega kaasas käiv nähtus nimega antikehadest tingitud [viiruse] võimendumine (antibody-dependent enhancement; ADE). Viroloogia- ja immunoloogiateadlane, kes on üks mRNA vaktsiinide leiutajatest, Robert Malone räägib Steve Bannonile antud intervjuus:  

Vaktsiin selle kuhtumise faasis annab tänu ADEle viirusele võimaluse palju jõulisemalt areneda. 

Uued [viiruse] mutatsioonid arenevad välja just vaktsineeritud inimestes.

Kui viiruseosakesi on vaktsineeritud inimestes rohkem kui vaktsineerimata inimestes [millele osutavad teatud USA CDC esiteldud andmed], siis on see "suitsev püssitoru", mis osutab ADEle.

ADE on juhtunud suurema osa eelmiste koroonaviiruste vaktsiinide puhul ja selle eest on vaktsinoloogid hoiatanud [Covid-19 vastaste vaktsiinide arendustöö] algusest peale.

Professor Malone arvamust kinnitab ka teadusajakirjas Nature ilmunud artikkel "Antikehadest tingitud [viiruste] võimendumine, SARS-CoV-2 vaktsiinid ja teraapiad" (Antibody-dependent enhancement and SARS-CoV-2 vaccines and therapies).

Faktid näitavad üheselt, et kõik Covid-19 vastased vaktsiinid lekivad

Tänaseks on üheselt selge, et kõik Covid-19 vastu seni välja mõeldud vaktsiinid, vähemalt need, mida kasutatakse läänemaailmas, lekivad.

30. juulil avaldati Nature Scientific Reportsis teadusuuring "SARS-CoV-2 ülekandumise määrad ja vaktsineerimine mõjutavad vaktsiiniresistentseid tüvesid" (Rates of SARS-CoV-2 transmission and vaccination impact the fate of vaccine-resistant strains). Uuringus hoiatatakse, et "ainult vaktsineerimine ei peata uute [viiruse] variantide teket ja võivad hoopis kiirendada tüvede arengut, mille eest vaktsiinid ei kaitse".

Mida tõestab nii viidatud Mareki viiruse uuring kui:

  • Islandil on vaktsineeritud 70 protsenti elanikkonnast. Juuli keskel hakkas riigis Covid-19 juhtumite arv plahvatuslikult suurenema. Ümmarguselt 80 protsenti uutest juhtumitest on "juhtunud" täielikult vaktsineeritud inimestega.
     
  • Gibraltaril said kõik täisealised kodanikud vaktsineeritud 30. aprilliks. Alates juuli algusest on seal Covid-19 juhtumite arv hüppeliselt kasvanud ja ümmarguselt 80 protsenti "juhtunust" on täielikult vaktsineeritud.
  • Iisraelis on vaktsineeritud 85 protsenti täisealisest elanikkonnast. Kui juunis oli riigis ohtralt päevi, kus tuvastati null uut Covidi juhtumit, siis 27. juulil registreeriti näiteks 2195 uut juhtumit. Enamus uutest juhtumitest on täielikult vaktsineeritud.

    Iisraelis on üpris põneval moel statistikas lahku löödud need "juhused", kes on Covid-19 läbi põdenud ja kellega on Covid-19 juhtunud teist korda ja täielikult vaktsineeritud "juhused". Vahe on neljakümne kordne loomuliku immuunsuse – haiguse läbipõdemise – kasuks.
  • 19. juulil kirjutas uudisteagentuur Reuters "60% Ühendkuningriigi haiglatesse sattunud inimestest on vaktsineerimata", mis osutab tõsiasjale, et 40 protsenti raskemal kombel – kuna vajavad haiglaravi – Covid-19 kätte "juhtunud" inmestest on vaktsineeritud. 
  • 31. juulil kirjutab Reuters: "Suurem osa Massachusettsi [Covid-19] palangust on tabanud vaktsineerituid".
  • Covid-19 vaktsiinide lekkimisele osutab üheselt ka nende toime hääbumine mõne kuuga ja rahvatervisetööstuse jutt "võimedussüstidest" (booster shots).

Kõigis viies riigis, nagu ka Eestis, on kasutusel nelja järgmise tootja vaktsiinid: AstraZeneca, Jansseni, Moderna ja Pfizer/BioNTechi toodang.

Foto: Hippopx.com

Järeldused

Kanade Mareki viiruse vastu vaktsineerimist puudutavat teadust ja seda saatvat narratiivi vaadates kõlab läbivalt väide, et see "on üks suur edulugu" ja "kui seda vaktsineerimist ei toimuks, siis me nii palju kanaliha ei sööks ning see oleks kordades kallim". 

Mareki viiruse vastu vaktsineerimise põhjenduseks kirjutati vahetult enne Covid-19 üleilmset palangut üllitatud teadusuuringus: 

Peamiseks põhjuseks, miks linde vaktsineeritakse lekkiva vaktsiiniga, on nende heaolu parandamine ja toodangu languse ärahoidmine, mille põhjustaks haiguse sümptomite areng. Meie tulemused näitavad, et isegi osaline vaktsineerimine Mareki haiguse vastu vähendab kogu karjas haiguste sümptomite ilmnemist ja suremust, mis omakorda toob kaasa üleüldiselt positiivse mõju loomade heaolule ja tootlikkusele ning nendest põhjendustest võib välja lugeda, et lekkivate vaktsiinide kasutamine on õigustatud ka teistes süsteemides. (ptk Discussion, lk 11)

Kui viidatud "lekkivate vaktsiinide kasutamine on õigustatud ka teistes süsteemides" – nagu näiteks inimeste-süsteemides – esitab teadlaste poolt välja pakutuna päris jubeda pildi. Kõiki ja kõikjal peab vaktsineerima – iga nelja kuni kuue kuu tagant –, haigeks jääb nagunii ja ees on ootamas selline "heaoluline ja tootlik" vabrikukana laadis elu. 

Kanade Mareki viiruse vastu vaktsineerimise juures on siiski päris mitu "aga"…

Colombia kanade Mareki viiruse vastu vaktsineerimise 2019. aasta alguses avaldatud uuringust (lk 7159) selgub, et kuigi vaktsiinid on enamuste viiruse tüvede vastu tõhusad, tabavad aeg-ajalt nii Colombias kui maailmas kanu eriti nakkuslikud ja surmavad Mareki viiruse puhangud. Mis seab lekkivate vaktsiinide tõhususe ja "heaolu ning tootlikkuse tekitamise" tõsise kahtluse alla. 

Nii ei päde ka kanade Mareki viiruse vastu vaktsineerimise pealt inimeste Covid-19 vastu lekkiva vaktsineerimise õigustuseks toodud järeldus, et kui ei vaktsineeritaks, oleks olukord veelgi hullem. Mõte on vale ainuüksi juba selle tõttu, et kui Mareki viiruse palang teeb vaktsineerimata lindude seas puhta töö, siis Covid-19 suremus on juhtumite seast kogu populatsiooni kohta 0,0-midagi protsenti ja kõige haavatamates gruppides (n 80-90 aastaste inimese seas) kuskil 5 protsenti. 

Rahvatervisetööstuse tänane sõnum on, et "vaktsineerimine ei hoia ära küll nakatumist, kuid haiguse kulg on kergem ja haiglasse ilmselt ei satu". Mis, nagu näitab Nature Scientific Reportsis avaldatud uuring, on tõenäoliselt sulavale.

Enne "98 protsenti tõhusaid" Covid-19 vastaseid vaktsiine ei ole saadud tööle mitte ühtegi mRNA vaktsiini – kaks Läänes heaks kiidetud vaktsiini (Pfizer/BioNTech ja Moderna) kasutavad mRNA lahendust – ja katseid saatsid väga rasked kõrvalnähud, kuigi esimesed õnnestunud mRNA "pakkide" ülekanded sooritati juba 1989. aastal. Lisaks tuleb osutada, et Pfizeri mRNA vaktsiin on turule jõudnud vägagi kaheldatavate teadusandmete pealt ja üha enam kõlavad üleskutsed, et sedasi pettusega turule toodud vaktsiinidega vaktsineerimine tuleks hoobilt peatada. 

Immunoloogia viimase saja aasta kogemus ja põhimõte, vähemalt enne Covid-19, on olnud, et kui vähegi võimalik, tuleb eelistada loomulikku immuunsust. Loomulik immuunsus on turvalisem ja üleüldiselt tõhusam haigusidude suhtes, mis suurema osa inimeste jaoks kujutavad nõrka ohtu, seda näitavad ka tänased faktid (40-kordne vahe loomuliku immuunsuse kasuks võrreldes vaktsineerimisega) ning teadus. Vaktsiinid toimivad väga hästi stabiilsete viiruste puhul, nagu seda on leetrid ja rõuged, kuid nendest pole suurt abi kiiresti arenevate grippide ning koroonaviiruste vastu. 

Tänaseni pole loodud ühtegi tõhusat gripi- ja koroonaviiruse vaktsiini. Viroloogid ja immunoloogid said üpris ruttu selgeks, et Covid-19 on üks SARSidest, mis tähendab, et see muteerub kiiresti, mis osutas nii vaktsiinide põhjustatud ADE võimalusele kui nende lekkimisele. 

Viidatud professor Readi juhitud teadustööst ja teiste eelpool viidatud allikate pealt saab funktsionaalsele lugemisoskusele toetudes kuvada päris õõvastavaid tulevikustsenaariume: 

  • Vaktsiinid lekivad ja kuni "98 protsendine tõhusus" on algusest peale olnud suur vale (a la Pfizer). Kui need oleksid nii tõhusad, siis 98 protsenti vaktsineeritutest ei jääks haigeks. Vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste viiruskoormus – viiruseosakeste hulk inimestes – võib olla ühesugune. Olukord, kus järjest tekivad uued tüved, näitab ainult seda, et tõeks on osutunud kanade Mareki haiguse vaktsiinide uuringuga tõestatud asjaolu: "Vaktsiinid, mis tagavad peremeesorganismide ellujäämise, kuid ei hoia ära nakkusidude levikut, takistavad sellist looduslikku valikut [jõhkramate tüvede käibelt kõrvaldamist], mis omakorda teeb võimalikuks kuumemate nakkusidude tekkimise." Väidetavalt on täna ilma tegevad Covid-19 Delta tüved eelmistest tüvedest märksa kurjemad. Mida kinnitab ka viidatud uuring.
  • Üks võimalus on see, et lekkivad vaktsiinid loovad nakkusidudele (patogeenidele) igavese superkasvulava, mille peal need saavad uusi võimekusi lõppematult välja arendada. Teiseks võimaluseks, ja loodusliku arengu põhimõtete seisukohalt palju loogilisem lõpplahendus, on: kuna nakkusidudele on arengus antud vabad käed, siis tekivad järjest ja järjest ja järjest hullemad viirusetüved ning seda seni, kuni haigestumist ja surmasid ei hoia ära enam ükski senine vaktsiin. Millele osutab näiteks Colombia Mareki viiruse uuring.
  • Paanika ja hirmu külvamise ning repressiivsete meetmete, sealhulgas vaktsiinipasside, millega sunnitakse inimesi ennast vaktsineerima, kasu, kui seda on üldse, on suure tõenäosusega ajutine ja kahju pikaajaline ning tõsine.
  • Ees terendab tulevik, kus suurem osa inimestest on vaktsineeritud, kuid kogu aeg haiged. Neist saavad rahvatervise- ja ravimitööstuse nõeladest ning tablettidest sõltuvad eluaegsed "puurikanad". 
  • Need kes ei ole vaktsineeritud, põevad kas haiguse läbi ja saavutavad vaktsineeritutest nelikümmend korda tõhusama loomuliku kaitse igasuguste Covidi tüvede vastu, või harvadel juhtudel jätavad selle ilma maha. Nende inimeste, kes haiguse üle elavad, elu on märksa terviklikum kui vaktsineeritute oma.
  • Kui "eksperdid" ja poliitikud räägivad täna, et vaktsineerimata inimesed on ohuks ühiskonnale, siis olukord võib-olla täpselt vastupidine: mitte üks vaktsineerimata inimene ei ole ühiskonnale "surmaohuks", vaid just lekkivate vaktsiinidega ennast vaktsineerima ning seejärel oma vaktsineeringut lõppematuseni võimendama aetud inimesed teevad olukorra hullemaks.
  • Võttes arvesse, et lekkivate vaktsiinidega vaktsineerimine aitab kaasa uute ja kurjemate haigusetüvede tekkimisele, siis vaktsineerida tohiks, vähemalt tänaste lekkivate vaktsiinide puhul, kui üldse, siis ainult võimalikult absoluutse miinimumi eriti haavatavatest inimestest. 
  • Kõiki teada olevaid asjaolusid arvestades on võimalik teha üksnes üks järeldus: pädevaks lahenduseks on ainult loomulik immuunsus, ehk haiguse võimalikult kiire läbipõdemine. Võimalikult kiire selle tõttu, et iga järgnev tüvi on tänu lekkivatele vaktsiinidele eelmisest ohtlikum. Vaktsineerimine, vähemalt tänaste vaktsiinidega, teeb olukorra ainult hullemaks ja agoonia pikemaks. Selline on vähemalt professor Readi ja Nature Scientific Reportsis avaldatud uuringutes tõestatud asjade käigust ning tänasest maailma Covid-19 statistikast johtuv järeldus. Risk, et Covid-19 kätte jäädes alla 60-aastase inimesega midagi tõsisemat juhtub, on pea nullilähedane, riskimisest saadav kasu seevastu, võrreldes lekkivate vaktsiinidega, vähemalt kümneid ja kümneid kordi suurem.

Nii nagu Covid-19 osas pole lõplikke vastuseid kellelgi, on ka käesolev arvamuslugu eelkõige üks suur küsimus. Nii nagu pole inimeste peal veel suudetud teha ühtegi edukat CRISPR geenimanipulatsiooni – kui minnakse torkima ühte geeni, saavad pihta 200 000 vms teist geeni –, siis äkki pole väga arukas kasutada ka mRNA vaktsiine? Kas tänased Covidi-lahendused pole koera saba seibideks raiumise moodi? Kõik inimesed saavad kord Covid-19 kokku, kas mõistlikum ei oleks sellele kohe otsa vaadata? Kas senine Covid-19 meetemete praktika ei ole ainult agoonia pikendamine? Kõik, kellel on natukenegi arusaamist, peaksid tänaseks nägema, et lõplikku lahendust ei paista kuskilt ja kui võimendavate vaktsiinidoosidega võimendatakse jätkuvalt ka viirust, siis olukord läheb ainult düstoopilisemaks. Või ongi see kogu Covidi-hüsteeria eesmärk?

*Rahvatervisetööstus – meil ei ole enam tervishoidu selle algses mõttes, meil on rahvatervisetööstus ja abi vajav inimene on selles heal juhul vaid pisike mutrike. Meil ei ole enam haiglaid, meil on hiiglaslikud tervisekombinaadid, milles on kadunud või kadumas igasugune inimlikkus. Rahvatervisetööstus on masin, mis töötab iseenda jaoks ja abi vajavad inimesed on ainult selle kütus. Ühik, kelle pealt saab kas siis riigilt, või inimeselt endalt nõuda iga aasta üha suuremaid ja suuremaid rahahulki. Rahvatervisetööstuses on olulisem bürokraatia kui inimene. Rahvatervisetööstuses on olulisemad suurte ravimiettevõtete ärihuvid kui inimeste tervis. Rahvatervisetööstuses viib oma naha turule pea ainult abi vajav inimene.