Suure Saksamaa kindlustusettevõtte IT osakonnas töötav vilepuhuja paljastas, et autotootjad peavad mõne aasta pärast hakkama paigaldama masinatele seadmeid ja tarkvara, millega võimud saavad jälgida kasutaja asukohta, sõidu- ja toitumisharjumusi ning sõiduki seisma panna.
Vilepuhuja kirjutas oma murest ühele rohkem kui miljoni tellijaga videopäeviku pidajale: "Ma töötan väga suure ja tuntud kindlustusettevõtte IT osakonnas, mille peakontor asub Saksamaal. Kui ma räägin alljärgnevat juttu oma sugulastele ja sõpradele, peavad nad seda "vandenõuteooriaks"," vahendab LifeSiteNews.
Ta hoiatab muuhulgas tehisaru arenevate kasutusvõimaluste eest ja kirjeldab pilootprojekte, millesse ta on kaasatud.
Ühes sellises ettevalmistavas projektis nähakse ette elektriautode kohustuslikuks muutmine, mille kasutamine seotakse digitaalse isikutunnistusega. "Järgneva kümne aasta jooksul saabub aeg, kus vanemaid autosid pole enam võimalik kindlustada."
Kõik inimesed, kes soovivad autodega sõita, peavad soetama tarkvarast sõltuva ja lausjälgimist võimaldava elektriauto. See annab kindlustusettevõtetele võimaluse arvutada kindlustusmakseid reaalajas vastavalt juhi sõidu- ja muu käitumise ning sõidusihtide ja -aja järele.
Jälgitakse muuhulgas, milline on juhi asukohas tervisliku toitumise statistika. Kogutakse tema ostukäitumise andmeid, mille järgi hinnatakse ostetud toidu mõju tema tervisele. Kõikidesse autodesse on sisseehitatud alkomeeter. Kui kasutaja hingeõhus tuvastatakse alkoholi, saab auto eemalt sõiduvõimetuks muuta.
Digitaalne isikutunnistus annab "suurele vennale" võimaluse autoga sõitmise kõrval jälgida inimese kõiki muid tegevusi. Valitsused, rahvusvahelised institutsioonid, riigiasutused, auto- ja seadmetootjad ning kindlustusettevõtted teevad juba täna inimeste jälgimise valdkonnas koostööd suurte tehnoloogiaettevõtetega, nagu Google ja Microsoft.
Järgmise pilootprojektina kirjeldas vilepuhuja võimalust seisata "poliitiliselt tundlike" isikute sõiduvahendid. Ta kirjeldas 2025. aastaks kavandatud kindlustushiiu ja Saksamaa Föderaalse Kaitse- ja Sisejulgeolekuministeeriumi ühisprojekti, mille abil saab "kahtlaste" isikute masinad seisma panna.
Ta selgitas: "Kui auto on registreeritud poliitiliselt aktiivse isiku nimele ja teda kahtlustatakse [riigivastases?] tegevuses, siis on võimalik luua olukord, et see inimene ei saa oma sõiduvahendit kasutada."
See ei käi ainult tema auto kohta. Sama on võimalik toime panna kõigi masinatega, millesse selline poliitiliselt "kaitsetu" isik võib istuda.
Vilepuhuja sõnul lubab lasujälgimine määrata hetkega trahvi, kui kasutaja juhtub näiteks kiirust ületama, mis omakorda suurendab automaatselt kindlustusmakset.
Kui keegi juhtub trahvi maksmata jätma või ei tasu õigeks ajaks kindlustusmakset, siis tema auto ei lähe enam käima, kuna elektriauto on 24/7 ühenduses ilmavõrguga.
Suuremaid kindlustusmakseid tähendab samuti öösiti ja suure perega (kui autos on rohkem inimesi) sõitmine.
Kontrollimisel osutusid vilepuhuja väited paikapidavaks. Autotootjad, kindlustusettevõtted ja riikide ametkonnad näevad sellise düstoopilise tuleviku.
Eesti on düstoopia katseplatsdarm
Eesti riigi infosüsteemi amet (RIA) osaleb Euroopa Komisjoni digitaalse juhiloa katseprojektis POTENTIAL.
POTENTIAL on üks neljast Euroopa Komisjoni toetuse saanud katseprojektist, millega töötatakse välja ELi digikukkur ja katsetatakse selle kasutamise võimalusi eraisikute ning ettevõtjate igapäevastes toimingutes.
Katseprojektides testitakse kogu elektroonilise identiteedi ökosüsteemi alates digikukru väljastamisest kasutajale, isikuandmete ja täiendavate dokumentide lisamisest kuni selle teabe edastamiseni erinevate teenuste osutajatele.
Projektis POTENTIAL katsetatakse tulevase digikukru kuut kasutusvõimalust:
- juurdepääsu riigi e-teenustele,
- pangakonto avamist,
- SIM-kaardi registreerimist,
- digitaalset juhiloa esitamist,
- digiallkirjastamist,
- ravimiretseptide digitaalset esitamist.
RIA on üks digitaalse juhiloa testimiseks vajaliku tehnilise lahenduse arendajatest.
Digitaalse juhiloa pilootprojekt kestab kaks aastat ja sellega paralleelselt arendab RIA Eesti digikukru lahendust, milles saab ühendada meie digiriigi olemasolevad võimalused uute piiriüleste lahendustega.
Euroopa Liidu digikukkur tagab üleliidulise isikutuvastuse, sellest saab digidokumentide jagamisplatvorm ja see lubab inimesel kasutada erinevaid teenuseid.
Euroopa Komisjon kavatseb üleeuroopalise digikukru võtta kasutusele 2026. aastal ja lausjälgimise platvormi arendamiseks ning järele proovimiseks on eraldatud 46 miljonit eurot.
Toimetas Karol Kallas