Saksamaa üldvalimistega koos korraldati pealinnas Berliinis referendum, millega uuriti linnarahvalt, kas elamispindade mure lahendamiseks peaks suurtelt kinnisvaraomanikelt nende elamispinnad riigistama või mitte. Vastajate enamus otsustas kinnisvaraomanike kahjuks.
Pühapäeval 26. septembril toimunud referendumil oli 56 protsenti vastanuist sundvõõrandamise poolt ja 39 protsenti selle vastu, vahendab Euronews.
Referendum oli neli aastat kestnud MTÜ-tööstuse kampaania Deutsche Wohnen & Co. enteignen (Sundvõõranda Deutsche Wohnen & Co [vara]) tulemus. Kampaania sai nime üürikinnisvara ettevõtte Deutsche Wohnen järele, millele kuulub Berliinis rohkem kui 110 000 korterit.
Deutsche Wohnen soovib oma pindadel näha "korralikke" inimesi, mis on kaasa toonud kõrgemad üürihinnad ja nõndanimetatud gentrifikatsiooni – olukorra, kus "viisakad" inimesed kolivad mõnda laokil piirkonda, mis teeb sellest korralikku elamupiirkonna, mis omakorda ajab senised elanikud sealt minema.
Referendumil otsustati, et kinnisvaraomanikelt, kellele kuulub rohkem kui 3000 üüripinda, võetakse nende vara ära ja see lisatakse linna soodsate sotsiaalelamispindade nimistusse.
Kokku puudutab referendumi tulemus rohkem kui 240 000 korterit.
Berliini 12 linnapiirkonnast ainult kahes ei hääletanud enamus inimesi kinnisvara võõrandamise poolt.
Aktivistist kampaania vedaja Kalle Kunkeli sõnul "ütles kogu linn: me ei taha, et spekuleerijad mõjutavad meie elamistingimusi. See on otsus, mida meie poliitilised juhid ei saa eirata."
Kui kunagi oli Berliin üks soodsama üürihinnaga Euroopa pealinnu, siis viimasel aastakümnel on kinnisvara- ja üürihinnad linnas kordades kallim.
Referendumi tulemused ei ole siiski liiduvabariigi – Berliin on Saksamaal liiduvabariigi seisuses – valitsuse jaoks tehniliselt siduvad. Referendumi tulemus tähendab, et linna parlament peab asja arutama, selle tulemuste seadusena kinnitamine pole nõutud.
Vastvalitud Berliini parlamendis on koalitsioon alles moodustamata, kuid tõenäoliselt saavad seal olema SPD, Rohelised ja Vasakpartei. Neist kolmest toetab üheselt sundvõõrandamist Vasakpartei, SPD on selle vastu.
Uueks linnapeaks saav SPD poliitik Franziska Giffey on hiljuti kategooriliselt välistanud suurkinnisvaraomanike vara võõrandamise. Kuid kuna vara võõrandmise poolt hääletas rohkem kui miljon berliinlast ja tema poolt ümmarguset 400 000, ei pruugi uus meer oma valikutes olla väga vaba.
Kui Berliini parlament peaks sundvõõrandamise heaks kiitma, siis jääb liigub teema kindlasti liidumaa põhiseaduskohutusse, mis näiteks hiljuti otsustas, et linna poolt üürihindade piiramine pole riigi alusseadustega kooskõlas.
Sundvõõrandamise kampaania hinnangul maksab võõrandatav vara kokku kaheksa miljardit eurot, parlamendi hinnangul on see number pigem 30 miljardi euro ümber. Kui võõrandamiseni peaks minema, saab otsustavaks küsimus, kas linn peab kinnisvara eest maksma tänast turuhinda või laheneb asi mingil teisel viisil.
Toimetas Karol Kallas