Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi Serblaste Vabariik soovib iseseisvuda. "Kollektiivne lääs" seda ei luba. Serblaste juht Milorad Dodik kolis tõenäoliselt mõneks ajaks Moskvasse.
Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi põhiseaduskohus mõistis veebruaris Dodikule aastase vanglakaristuse, kuna ta ei kuula lääneriikide poolt liitriigile peale sunnitud rahu erisaadiku – riigi tegeliku marionetist juhi – Christian Schmidti sõna. Serblaste Vabariigi korrakaitseüksused on piisavalt jõulised ja Dodikut pole õnnestunud siiani vahistada. Kui märtsi lõpus selgus, et Dodik soovib riigist lahkuda, esitas liitriigi Sarajevos asuv valitsus Interpolile rahvusvahelise serblaste juhi vahistamisnõude, vahendab Politico.
31. märtsi õhtul postitas Dodik ühismeediasse Kremli müüri ääres põleva igavese tule ees filmitud videopöördumise, milles teatas, et viibib Moskvas ja kavatseb osaleda 9. mail toimuval paraadil. Tema Moskva külaskäiku nähakse pagemisena kodumaiste probleemide eest.
Koos aastase vanglakaristusega mõisteti Dodikule kuueaastane poliitilise tegevuse keeld.
Dodik on Bosnia ja Hertsegoviina serblaste seas populaarne poliitik, liitriik ise mööda rahvuslikke piire lõhestunud ning selle poliitiline seisukord äärmiselt habras.
Dodik sõitis märtsi lõpus Serbia pealinna Belgradi, sealt Jeruusalemma, kus osales Iisraeli valitsuse korraldatud antisemitismi konverentsil. Jeruusalemmast lendas ta tagasi Belgradi, kadus mõneks päevaks vaateväljast ja ilmus 31. märtsi õhtul välja Moskvas.
Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi diplomaadid pidasid 28. märtsil kriisikohtumise, kuna Bosnia ja Hertsegoviinat on tabanud "väga tõsine poliitiline ning põhiseaduslik kriis". Prantsusmaa esindaja nimetab serblaste enesemääramissoovi "Bosnia ja Hertsegoviina põhiseadusliku korra eiramiseks ning avalike vabaduste riivamiseks".
Bosnia ja Hertsegoviina pole peale Jugoslaavia sõja lõppu 1995. aastal kunagi päriselt maha rahunenud, riiki koos hoidvad sidemed on äärmiselt haprad. Kuigi 66-aastane Dodik, kes on olnud korduvalt Republika Srpska peaminister alates 1998. aastast, on eraldumismeelne, pole keskvalitsus julgenud tema võimult kõrvaldamise nimel rohkem pingutada, kuna see tooks suure tõenäosusega kaasa veelgi rohkem probleeme. Tehisaru hindab aprilli alguse seisuga sõja puhkemise tõenäosuseks 20–40 protsenti.
Jugoslaavia jagamine oli äärmiselt ebaõnnestunud ettevõtmine ja tänu Euroopa Liidu nõtrusele ning Ukraina sõjale käriseb olukord Balkanil igast otsast.
Toimetas Karol Kallas