Zaporižžja tuumaelektrijaam Ukrainas. Foto: Wikimedia Commons

Mai lõpus avaldasid Brasiilia ja Hiina Rahvavabariik "ühise arusaamise", kuidas nende hinnangul peaks välja nägema Ukraina ja Venemaa vahel sõlmitav "poliitiline kokkulepe". 

Šveitsi Alpide luksuskuurordis toimus 15.-16. juunini NATO riikide ja Ukraina algatusel Ukraina rahu teemaline jututuba. Kõrgetasemelisele kohtumisele ei kutsutud Venemaad ja sellele jätsid kohale minemata nii Hiina Rahvavabariik kui Brasiilia

Hiina RV sõnul oli Šveitsi rahukohtumine asjatu, kuna sellele ei kutsutud Venemaad. Venemaa nimetab kohtumist "tühiseks" ja kinnitab, et see on suuremas osas nõus Brasiilia ning Hiina RV esitatud rahusobitamise mõtetega.

Osapooled kirjeldavad rahukava lühidalt, et sellega soovitakse rahustada vastuolusid, kutsutakse üles laiendama humanitaarabi, mõistetakse hukka massihävitusrelvade kasutamine ja soovitatakse kokku kutsuda rahvusvaheline rahukonverents, mida tunnustavad mõlemad pooled.

Brasiilia ja Hiina RV ühine Ukraina rahunägemus:

  1. Mõlemad pooled kutsuvad kõiki asjasse puutuvaid osapooli järgima kolme olukorra rahustamise põhimõtet; täpsemalt lahinguvälja mitte laiendamine, lahingutegevus ei tohi muutuda ägedamaks ja keegi ei tohi kedagi reetlikult ässitada (provotseerida).
  2. Mõlemad pooled usuvad, et ainus pädev lahendus Ukraina kriisile on dialoog ja läbirääkimised. Kõik osapooled peavad looma tingimused, mille alusel saab jätkata otsese dialoogiga ja seisma olukorra rahustamise eest kuniks saavutatakse kõikehõlmav vaherahu. Hiina RV ja Brasiilia toetavad rahvusvahelise rahukonverentsi toimumist, mida tunnustavad nii Venemaa kui Ukraina, kus kõik osapooled on võrdselt esindatud ja kus toimuvad õiglased rahuplaani arutelud.
  3. Vajatakse suuremaid pingutusi humanitaarabi saatmiseks seda kõige enam vajavatesse piirkondadesse ja pingutusi suurema humanitaarkriisi ärahoidmise nimel. Ära tuleb hoida nii rünnakud tsiviilisikutele kui tsiviilobjektidele. Kaitsta tuleb tsiviilisikuid, sealhulgas naisi ja lapsi ning sõjavange. kõik osapooled peavad toetama konflikti poolte sõjavangide vahetamist.
  4. Vastu tuleb seista massihävitusrelvade, eriti tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade kasutamisele. Tuumarelvade leviku ja tuumakriisi ära hoidmise nimel tuleb teha kõik, mis võimalik.
  5. Tuleb vastu seista rünnakutele tuumajaamade ja teiste rahuotstarbeliste tuumarajatiste vastu. Kõik osapooled peavad järgima rahvusvahelist õigust, sealhulgas tuumaohutuse konventsiooni ja otsustavalt pingutama inimtekkeliste tuumaõnnetuste ära hoidmise nimel.
  6. Vastu tuleb seista maailma jagamisele eraldiseisvateks majanduslikeks üksusteks. Mõlemad pooled [Brasiilia ja Hiina RV] kutsuvad üles pingutama laiaulatuslikuma rahvusvahelise koostöö laiendamise nimel, mis puudutab energia-, valuuta-, rahanduse-, kaubanduse ja toiduturvalisuse valdkondi. Samuti tuleb seista olulise tähtsusega taristu, sealhulgas gaasi- ja nafta torujuhtmete-, merealuste optiliste andmesidekaablite-, elektri- ja energiatootmise rajatiste ning fiiberoptiliste võrkude turvalisuse eest, mis kõik kokku kaitseb üleilmsete tööstus- ning tarneahelate stabiilsust.

Mida ettepanekud tähendavad?

Diplomaatilist keelt lahti seletades, siis 2. punkti "õiglane rahuplaan" tähendab pigem tänase Ukraina olukorraga arvestamist, mitte Ukraina endistes piirides taastamist.

Neljandast ja viiendast punktist saab lugeda välja mure, et Ukraina võib hakata mängima tuumarelvade arendamise mõttega. Enne iseseisvumist 1991. aastal oli Ukraina tuumariik ja loobus tuumarelvadest, kuna Ameerika Ühendriigid ja Venemaa lubasid kaitsta üheskoos selle riiklikku iseseisvust eeldusel, et Ukraina jääb erapooletuks. Ukraina kaevandab uraani ja sellel võib olla alles tuumarelvade loomise võimekus. Zaporižžja tuumaelektrijaam on Venemaa valduses. Sõja jooksul on seda mitu korda rünnatud. Lääneriigid süüdistavad Venemaad enda valduses oleva tuumajaama ründamises. 

Enne sõda oli Ukrainas üle kuuekümne Ameerika Ühendriikide tellimusi täitva salajase biolaboratooriumi. Venemaa ja Ukrainat toetavad pooled süüdistavad teineteist keemiarelvade kasutamises.

Kuues punkt võib olla kõige olulisem, mis puudutab teatud ekspertide hinnangul ka Ukraina sõja tuuma: Ameerika Ühendriigid pole enam ainus maailma jõukeskus. Gaasijuhtmete turvalisuse mainimisega osutatakse Ameerika Ühendriikide poolt või tellimusel õhku lastud Nord Stream torujuhtmele ning ohule, et sõja osapooled võivad sõja jätkudes hakata kahjustama mandritevahelisi merealuseid sidekaableid. 

Toimetas Karol Kallas