Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen rõhutas Poolat külastades Euroopa Liidu poolset toetust ja nimetas Poola ja Valgevene piirile ehitatud tara "solidaarsuse" sümboliks.
Leyen arvas 31. augustil ühismeedias Poola külaskäigu kohta:
"Minu külaskäik Poola ja Valgevene piirile oli Euroopa solidaarsuse sümbol.
Tugev Poola ja tugev Euroopa [Liit] kaitsevad meie piire ja kõiki eurooplasi.
Meie sõnum on selge. Valgevene ja teised piirkonna riigid pööravad sellele tähelepanu."
Samal ajal on Brüssel järjepidevalt kritiseerinud piiritara, mille Ungari püstitas aastaid tagasi riigi lõunapiirile. Eurokraatide sõnul on tegemist "ebainimliku" ja "vastuvõetamatu" meetmega. Euroopa sisserändepoliitika kahepalgelisus on avalik: mõne riigi sisserände piiramise algatusi kiidetakse, teistele riikidele kehtestatakse täpselt samadel põhjustel sanktsioonid, vahendab Hungary Today.
Leyen jätkas:
"Putin pole muutunud.
Viimase 25 aasta jooksul algatas ta neli sõda.
Teda on võimalik vaos hoida ainult jõulise heidutusega.
Euroopa Liit peab kaitseseisukoha järsus suurendamises olema täpne ja kiire."
Sisserändekriis on alates 2015.–2016. ja järgnevate aastate sisserändelainest muutunud ainult hullemaks ja järjest uued ebaseadusliku sisserände vood seavad Euroopa Liidu välispiirid märkimisväärse surve alla. Ungari üritab piirata inimeste, kellel pole selleks luba, sisenemist riiki ja ehitas Balkanilt lähtuva rände tõkestamiseks lõunapiirile tara.
Ungari asüülireeglite, sealhulgas transiiditsoonide kehtestamise, tõttu algatas Euroopa Liit riigi vastu rikkumismenetluse, mis lõpuks jõudis Euroopa Kohtusse. Ungari valitsus kaotas kohtuasja 2020. aasta detsembris ja hoolimata teatud sammude astumisest, nagu näiteks transiiditsoonide sulgemine, otsustas Kohus, et Ungari regulatsioonid ei vasta täielikult Euroopa Liidu nõudmistele. 2024. aasta suvel määras Kohus Ungarile 200 miljoni euro suuruse trahvi, mis suureneb päevas miljoni euro võrra kuniks Ungari alla annab.
Ungari valitsus otsustas 2024. aasta lõpus minna Euroopa Kohtu vastu kohtusse, milleks kaasas rahvusvaheliselt tunnustatud õiguseksperdid.
Viimaste aastakümnete jooksul on üha rohkem liiduvabariike eemaldunud Euroopa Liidu juhistest ja hakanud ise kujundama sisserändepoliitikaid vastavalt riiklikele huvidele.
Hollandi üks populaarsemaid poliitikuid Geert Wilders kirjutas 2024. aasta septembris:
"Euroopas on ajad muutumas.
Hollandi valitsus soovib astuda välja Euroopa Liidu sisserände ja asüülipoliitikast ning valmistab ette eriolukorra seaduseid. Saksamaa valitsus kehtestas just karmima piirikontrolli. Samuti soovib Euroopa Liidu sisserändereeglitest loobuda Ungari. Itaalia saadab nüüdsest ebaseaduslikud sisserändajad kohe tagasi, asüülipoliitika muutis karmimaks Rootsi jne.
Valimiste võitmine muudab palju. Inimeste soove võetakse kuulda. Iga valimisega muutuvad konservatiivid tugevamaks ja jõulisemaks muutub võitlus ebaseadusliku sisserändega.
Fortes creantur fortibus (Julgus sünnitab julgust)."
Euroopa Liidu üks asutajatest Holland teatas 2024. aasta septmebris, et astub Euroopa Liidu ühisest sisserände ja asüülisüsteemist välja. Dick Schoofi juhitud valitsus esitas Euroopa Komisjonile vastava avalduse. Selline samm oli ennenägematu ja esmakordne kui asutajariik soovis ühisest süsteemist loobuda.
Hollandi valitsuse sooviks oli karmima riikliku asüülisüsteemi kehtestamine, mis vastaks paremini riiklikele julgeoleku- ja muudele huvidele. Paraku on väga ebatõenäoline, et Hollandi valitsusele niisugune luba antakse.
Poola peaminister on endine tippeurokraat ja ühispartei konservatiiv Donald Tusk. Ungari peaminister on oma inimeste huvid esikohale seadev konservatiiv Viktor Orbán.
Toimetas Karol Kallas