Rumeenia valimisbüroo otsustas üheksandal märtsil, et parema ilmavaatega sõltumatul kandidaadil Călin Georgescul pole õigust osaleda 4. ja 18. mail toimuvatel presidendivalimistel.
Rumeenia valimisbüroo (Biroul Electoral Central; BEC) otsustas üheksandal märtsil kümne poolt- ja nelja vastuhäälega, et Georgescul pole õigust osaleda mais toimuvatel presidendivalimistel, kuna tema väljaütlemised ning käitumine ei sobi presidendiametiga, vahendab Daily Romania.
Georgescul on aega 24 tundi kaebuse esitamiseks Rumeenia põhiseaduskohtule, mis omakorda peab otsuse langetama 48 tunni jooksul.
Georgescu kirjutas BEC-i otsuse peale ühismeedias:
"Tegemist on otsese löögiga maailma demokraatia südamesse! Mul on jäänud edastada ainult üks sõnum! Kui langeb Rumeenia, siis kukub selle järel kokku terve demokraatlik maailm! See on ainult algus. See ongi nii lihtne!
Euroopa on diktatuur ja Rumeenia kannatab türannia all!"
Georgescu võitis 24. novembril toimunud presidendivalimiste esimese vooru. Tegemist oli inimesega, kes ei tohtinud esimesest voorust edasi jõuda ja julgeolekuorganite valesüüdistusi ettekäändeks tuues tühistasid George Sorose organisatsiooniga lähedastes suhetes olevad põhiseaduskohtu kohtunikud valimised.
Eelmise Euroopa Komisjoni ülemtsensor Thierry Breton kinnitas jaanuaris, et Rumeenia presidendivalimised tühistati Euroopa Liidu nõudmisel.
Ameerika Ühendriikide eriesindaja Richard Grenell lisas veebruari alguses, et Rumeenia presidendivalimistesse sekkus lisaks Euroopa Liidule USAID-i kaudu Ameerika Ühendriikide demokraatide valitsus.
Veebruari lõpus kui Georgescu üritas esimest korda oma kandidatuuri presidendivalimistele esitada, pidas politsei tema auto pealinnas Bukarestis kinni ja viis ta ülekuulamisele.
Talle esitati süüdistused "põhiseadusliku korra vastastele tegudele õhutamises" ja tema suhtes algatati uurimine "valeteabe ning valeavalduste" esitamises. Lisaks uurivad Rumeenia võimud, kas Georgescu loob "fašistlike, rassistlike, võõraviha ja juudivaenulike eripäradega organisatsiooni".
Peale ülekuulamist jäeti sõltumatu presidendikandidaat järelvalve alla ja tal keelati riigist lahkumine.
Georgescu kommenteeris võimude tegevust: "Pole mingit vahet kommunistide mõttemaailmal ja süsteemil [mis kukkus 1989. aastal kokku] ning tänasel [võimul]".
Presidendiks kandideerimise dokumendid koos kõigi vajalike lisadega õnnestus Georgescul BEC-ile ametlikult üle anda 7. märtsil.
Koheselt esitati mitmete Soroste vabaühenduste poolt BEC-ile taotlus keelata Georgescu kandideerimine. Esimese hooga lükkas Georgescu kandideerimise tühistamise taotluse tagasi samuti põhiseaduskohus.
Märtsi alguse seisuga näitavad vaenulikud küsitlused Georgescu kui võimaliku presidendi toetuseks üle 45 protsendi, millega ta on konkurentidest kaugel ees.
Itaalia asepeaminister Matteo Salvini kurjustab ühismeedias, et Georgescu presidendivalimistel osalemise keelu näol on tegemist "nõukogude stiilis eurovandenõuga". Itaalia konservatiivse poliitiku sõnul peaks Euroopa Liit "taasrelvastumise" asemel tegelema demokraatia kaitsmisega ja Rumeenias on tema sõnul tegemist "väga tõsise demokraatia ära varastamisega".
Politoloog Sergio Velasco väidab, et nädal tagasi selgitas Georgescu talle oma nägemust: "Asi ei ole inimestes, ainult võimus ja rahas." Velasco sõnul on Georgescu ümber toimuva näol tegemist "süvariigi tegevuse parima näitega".
Presidendivalimiste tühistamise järel on Rumeenias järjepidevalt toimunud massimeeleavaldused ja peale Georgescu kandideerimise keeldu pöörasid need kohati vägivaldseks.
Toimetas Karol Kallas