Uudistekanal CNN avaldas noore vasakäärmuslasest turismiantropoloogi Ross Bennett-Cooki arvamusloo, kui vajalik on maailma päästmiseks piirata reisimist üksikisiku süsihappegaasi kvoodiga. "Süsinikupass" on üks lahendus, kuidas panna inimesed kinni 15-minuti linnadesse.
2023. aasta suvi oli reisitööstuse jaoks väga tähelepanuväärne. Juuli lõpuks jõudis maailma turistide hulk 84 protsendini pandeemia eelsest tasemest. Mõnes Euroopa riigis, nagu näiteks Prantsusmaal, Taanis ja Iirimaal, ületas turisminõudlus pandeemia eelset aega.
See võib majanduslikust vaatepunktist olla hea uudis, kuid samas teeb murelikuks, et status quo juurde tagasi pöördumine on tänaseks juba loodusele ja ühiskonnale kaasa toonud kohutavaid tagajärgi.
Möödunud suvel võis paljudes maailma paikades näha rekordeid purustavaid kuumalaineid. Kreekas ja Hawaii'l olid inimesed sunnitud põgenema metsatulekahjude eest. Äärmusliku kliima eest hoiatati paljudes populaarsetes turismisihtkohtades, nagu näiteks juhtus Portugalis, Hispaanias ja Türgis. Ekspertide sõnul on kõigi nende erakordsete ilmanähtuste taga kliimamuutused.
Turism on probleemi osa. Turismivaldkond toodab ligikaudu ühe kümnendiku kliimakriisi põhjustavatest kasvuhoonegaasidest.
Turismi kahjulikud mõjud on muutunud nii tohutuks, et mitmete [teadlaste] sõnul on inimeste reisiharjumusi drastiliselt mõjutavad muutused vältimatud. 2023. aastal reisikorraldaja Intrepid Travel tellitud uuringus lahati jätkusuutlikku reisimise tulevikku ja ettevõte ennustab, et kui turismivaldkond soovib ellu jääda, võetakse peatselt kasutusele "süsinikupassid".
Mis asi on süsinikupass?
Süsinikupassi idee keskmes on lahendus, mille kaudu igale inimesele eraldatakse süsinikukvoot, mida ta ei tohi ületada. Selliste kvootidega saab reisimist "normeerida".
See idee võib paista äärmuslikuna. Samas pole mõte üksikisiku süsinikukvoodist uus. Sarnase lahenduse (mida nimetatakse muuhulgas "eraisikute süsinikukaubanduseks") teemal pidas 2008. aastal aru Ühendkuningriigi parlament, kuid toona heideti see kõrvale rakendamise keerukuse ja võimaliku avalikkuse vastuseisu tõttu.
Ameerika Ühendriikides elava inimese keskmine süsinikujalajälg on 16 tonni, mis on maailmas üks suurimaid selliseid näitajaid. Ühendkuningriigis on antud number ligikaudu 11,7 tonni, mida on ikkagi viis korda rohkem kui kirjutatakse ette Pariisi kliimaleppes, mille eesmärgiks on hoida maailma tempeatuuri tõus, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga, 1,5 kraadi piires. [Eestis on kasvuhoonegaaside heitekogus elaniku kohta väidetavalt 9,5 tonni.]
Ülemaailmselt on ühe inimese keskmine süsiniku jalajälg ligi neli tonni. Kuid selleks, et Maa temperatuur ei tõuseks üle kahe kraadi, peab Maa keskmise elaniku süsiniku jalajälg 2050. aastaks kukkuma allapoole kahte tonni. See kogus võrdub umbes kahe edasi-tagasi lennuga New-Yorki ja Londoni vahel.
Interpid Traveli uuringus ennustatakse, et süsinikupassid võetakse kasutusele arvatavasti 2040. aasta paiku. Samas kehtestati mööduval aastal mitmeid uusi seaduseid ja seati piiranguid, mis osutavad, et inimeste reisiharjumused võivad peatselt muutuda.
Sihikul on lendamine
Ajavahemikus 2013. aastast kuni 2018. aastani suurenes lennutranspordi CO2 heitmete kogus maailmas 32 protsenti. Edusammud kütuse tõhususe vallas vähendavad vähehaaval heitmeid ühe reisija kohta. Kuid 2014. aastal toime pandud uuringus leitakse, et kui palju iganes lendamistööstuses nähakse vaeva heitmete vähendamisega, jäävad need ikka alla lendajate arvu suurenemisest tingitud heitmete kasvule.
Selleks, et heitmete vähendamisest oleks midagi tolku, peaks lennupiletite hinnad igal aastal tõusma 1,4 protsenti, mis peletaks mõned inimesed lennukite juurest eemale. Kuid reaalsus on paraku selline, et lennupiletite hinnad hoopis langevad.
Mitmed Euroopa riigid on hakanud rakendama meetmeid lennuliikluse vähendamiseks. Näiteks Belgias peavad alates 2023. aasta 1. aprillist lühikeste vahemaade taha lendajad maksma rohkem makse, mille eesmärgiks on suunata inimesed teiste transpordilahenduste juurde.
Vähem kui kuu aega hiljem keelas Prantsusmaa ära siseriiklikud lühimaalennud juhul, kui sama maa saab läbida rongiga vähem kui kahe ja poole tunniga. Peatselt kehtestab eeldatavalt samad reeglid ka Hispaania.
Samalaadsed mõtted ringlevad Saksamaa valitsuses. 2021. aastal uuringuettevõtte YouGov poolt korraldatud küsitluses leiti, et 70 protsenti sakslastest pooldaks kliimamuutustega võitlemise eesmärgil selliseid meetmeid juhul, kui saab kasutada teisi transpordilahendusi, nagu näiteks raudtee- ja laevatransporti.
Laevakruiisid ja süsinik
Kriitika sihtmärgiks pole ainult lendamine. Euroopa Transpordi ja Keskkonnaühenduse (European Federation for Transport and Environment) 2023. aastal läbi viidud uurimine tuvastas, et kruiisilaevad paiskavad atmosfääri neli korda rohkem väävligaase (mis põhjustavad happevihmasid ja inimestel hingamishäireid) kui kõik Euroopa 291 miljonit autot kokku.
Selline statistika sunnib turismisihtkohtasid tegutsema kruiisitööstuse vastu. Juulis keelas Amsterdami linnavalitsus turistide ja saaste vähendamise eesmärgil ära kruiisilaevade kesklinnas sildumise, kuna sellised algatused on mujal osutunud edukaks.
2019. aastal oli Veneetsia suure hulga kruiisilaevade tõttu Euroopa kõige saastunum sadam. Kuid 2022. aastaks langes linn, peale suurte kruiisilaevade linna sisenemise keelustamist, saaste poolest 42. kohale ja laevade tekitatud saaste hulk vähenes linna õhus 80 protsenti.
Turismisihtkohti peab muutma
Intrepid Traveli uuring rõhutab, et tähtis pole ainult, kuidas inimesed reisivad, vaid kliimamuutuste pärast peab samuti jälgima, kuhu reisitakse. Keemise lähedased temperatuurid tõenäoliselt vähendavad tuntud rannakuurortide lummust, mis paneb Euroopa turiste suveks otsima jahedamaid sihtkohti, nagu seda on Belgia, Sloveenia ja Poola.
2023. aasta suvisel turismi tipphooajal saatsid mitmed reisiagentuurid varasemaga võrreldes märgatavalt rohkem inimesi jahedamatesse Euroopa piirkondadesse, nagu näiteks Skandinaavia, Iirimaa ja Ühendkuningriigid.
Millised lahendused ka ei oleks, inimeste reisiharjumused peavad vältimatult muutuma. Paljud populaarsed turismisihtkohad, alates Barcelonast kuni Itaalia Riviera ja Mount Everestini, soovivad vähendada reisijate arvu, kuna inimeste hulk ja nende tekitatud reostus tekitab järjest suuremaid probleeme.
Puhkajad peavad oma reisiharjumusi muutma juba täna ja enne, kui muutused neile peale sunnitakse.
* Tõlkija märkus: ingliskeelses ja ka Eesti keeleruumis levib arusaamatu ning väär keelemugandus, kus süsihappegaasi (CO2) nimetatakse süsinikuks (keemiline tähis C).
"Süsinikuheide", "süsinikukvoot" jne.
Süsihappegaas on kõigele Maal elavale hädavajalik elugaas, mitte mürk, nagu kliimakatastroofi kultus üritab seda näidata.
"Süsinikku" ei saa kasutada "süsihappegaasi" asesõnana, nagu "vee" (H2O) asemel ei ole tark kasutada "vesinik" või "hapnik".
Tegemist on uuskeelse keelemanipulatsiooniga, mille eesmärgiks on tekitada olukord, et inimesed ümbritsevast maailmast enam mitte mõhkugi ja/või üheselt aru ei saaks. Käesolevas tõlkes on autori "süsinik" jäetud "süsinikuks" tema usupimedale ogarusele osutamise eesmärgil.
Tõlkis Karol Kallas