Näitekirjanik ja režissöör David Mamet avaldab Wall Street Journalis lootust, et Donald Trump suutis päästa ameeriklased demokraatide käest ja hoida ära Ameerika Ühendriike hukutava revolutsiooni.
Viimased neli aastat juhtis vaba maailma Iisrael. Juudiriik kaitses ainsana läänt islamistide terrori eest, kuigi paljude riikide elanikud seda jälestasid. Iisraeli olukord on võrreldav Donald Trumpiga, kellest tehti deemon, keda kiusatakse taga ja sihikindlalt ning kõikmõeldavatel viisidel rünnatakse.
Iisraelist ja Ameerika Ühendriikidest saavad taas liitlased ning võib loota, et iraanlased saavad oma riigi tagasi. Gazast saab jõukas linnriik ja saabub piibellik rahu, kus igaüks võib istuda vabana ning midagi kartmata viigipuu all.
Mooses saatis tõotatud maale kaksteist maakuulajat. Nood pöördusid tagasi ja kandsid ette, et tegemist on küll suurepärase maaga, "mis voolab piima ja mett", aga paraku elavad seal hiiglased ning "me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis" (4. Moosese raamat 16:27–33).
Esmalt peab kangelane võitma iseenda ja valima arguse asemel julguse.
Mooses noomis neid, kuna faktide asemel hirmutasid nad inimesi oma arvamustega. Luurajate argpüksluse tagajärjeks oli neljakümne aastane kõrberännak, mis lõppes alles siis kui Egiptuses elanud juutide põlvkond oli asendunud uuega.
Jumala lubadusest juutidele, nende hirmust ja tema salgamisest on saanud kogu inimkonda mõjutav müüt. Kangelasele antakse ülesanne, mille too ära põlgab. Esmalt peab ta võitma iseenda ja valima arguse asemel julguse. Müütilist vägilast aitab Jumala Sõna ja osutatud kangelaslikust lugulaulust on saanud lääne inimestele eeskuju. Winston Churchill oli Suurbritannia inimeste innustajaks, kuna veenis neid nende endi suuruses. Nii teeb ka Trump.
Paraku pooled ameeriklastest mitte ainult ei talu, vaid toetavad innukalt kaassõltuvuses vaesusesse langemist, kuritegevust ja politseiriigi loomist.
Paraku pooled ameeriklastest mitte ainult ei talu, vaid toetavad innukalt kaassõltuvuses vaesusesse langemist, kuritegevust ja politseiriigi loomist. Miks? Pahempoolsed poliitikud, nende meediaõukond ja valitud ülalpeetavad saavad kõik võimust kasu. Kuid miks toetavad demokraate ja nende hirmule rajatud ajupesu tavalised ameeriklased? Nad ei tee seda välja mõeldud ohtude, nagu kliimasoojenemine, islamofoobia, Ameerika Ühendriikide ülemkohus, politsei omavoli, sisserände ja tolliamet (CBP) või Trump tõttu. Neis inimestes tekitab hoopis õudu karjast väljaarvamine.
Võikad saladused liidavad inimesi ja nende paljastamine hävitab sellise grupi. Kui isa on sõltlane või pedofiil, siis selle tunnistamine võib lõhkuda perekonna. Saladuse kaitsmisest saab peret ühendav üritus. Kui keegi lobiseb midagi välja, siis tähendab see paljastamist, et kõik teised on vandenõu kaasosalised. Haige perekond pühendab kogu energia kaasosalusele, üksteise ja iseenda tsenseerimisele.
Ülirikkurid, teadlased, islamistid, marksistid ja meedia teevad tõe lämmatamise ning valede jõustamise nimel koostööd.
Viimasel neljal aastal suunas Ameerika Ühendriikide poliitikat koalitsioon, mille liikmed, sarnaselt probleemsele perekonnale, on kõik mingil viisil sõltuvad grupi ühtsusest ja saavad selle võimust mingil viisil kasu. Ülirikkurid, teadlaskond, islamistid, marksistid ja meedia teevad tõe lämmatamise ning valede jõustamise nimel koostööd.
Kõik näevad, kuidas konservatiive ja vabariiklasi – eriti Trumpi – reedeti, laimati, kanti musta nimekirja, kiusati avalikult taga ning kuidas nende vastu kasutati relvana õigussüsteemi. Sellest hoolimata on kõigi selliste rünnakute peamiseks sihtmärgiks siiski demokraatide endi valijad.
Kuna terve mõistus on demokraatide jaoks ohtlik, pidi uusliberaalset elanikkonda veenma mitmesuguste valede ja väljamõeldistega, nagu: Mustad Elud on Tähtsad (BLM), Iisraeli reetlikkus, piiranguteta sündimata laste tapmine on naiste tähtis õigus, meestel on õigus osaleda naiste spordis, politsei tuleb kaotada, Trump on kurjuse kehastus ja nii edasi.
Kuna terve mõistus on demokraatide jaoks ohtlik, pidi uusliberaalset elanikkonda veenma mitmesuguste valede ja väljamõeldistega.
Miks peaks täie mõistuse juures olev inimene hääletama riigipiiride, kodulinnade, töökohtade ja laste elude hävitamise poolt? Seda tehakse täpselt samal põhjusel, miks haige perekond lepib enda väärastumisega. Kaassõltuvuses uusliberaalset valijaskonda hirmutab väljavaade, kuidas iga väiksemgi grupimõtlemise hälve võib tuua kaasa nende kaitseseisundis üksuse hävimise. Just nii see lähebki.
Kui valedega kohanemisele kulutatakse suurel hulgal energiat, siis mõistus hakkab neid käsitlema samas kategoorias tõdedena. Kaassõltlane maksab vales elamise eest kõrget hinda, täpsemalt eneseväärikuse kadumisega. Näiteks Joe Biden "pole enam kodus". Valitsus ja korporatistlik meedia varjasid seda tõika ja arutelud sel teemal keelati ära. Nii tehti lisaks piirikaose, kuritegevuse, inflatsiooni, Bideni vastu korraldatud putši ja tema ebademokraatliku asendamise puhul.
Enne 27. juunit kinnitasid pea kõik demokraadid ja peavoolu meediaväljaanded, et Biden on täie mõistuse juures ning suudab keskenduda. 21. juulil tehti tema presidendikampaaniale ots peale ja alustati asepresident Kamala Harrise hagiograafia koostamist. Harris vastutab Ameerika Ühendriikide valitsuses piiriküsimuste eest ja kui konservatiivid üritasid selle kohta temalt midagi teada saada, siis tembeldati nad naistevihkajateks. Harrise valimisloosungiteks said "rõõm" ja "keerame uue lehekülje". Miks ta lubas pöörata nelja aastasele demokraatide valitsemisele "uue lehekülje", kui ta samas väitis, et ei soovi midagi muuta, jääb arusaamatuks.
Trumpi ja tema saavutuste mõistuspärane hindamine käib uusliberaalsetele ajudele üle jõu.
Demokraatide toetajate jaoks polnud sellel kõigel tähtsust. "Harris ei ole Trump" oli piisav põhjus tema poolt hääletamiseks. Trumpi ja tema saavutuste mõistuspärane hindamine käib uusliberaalsetele ajudele üle jõu. Trump oli vaenlane, kuna kujutas väljakutset, millega uusliberaalid polnud valmis vastakuti seisma.
Muutumisega parteile kuulekast uusliberaalist mõistlikuks kodanikuks kaasneb üldjuhul teatud määral häbi. Sõltuvusest vabanemise 12-sammuliste programmide geniaalsus seisneb selles, et häbi saab elada välja grupi sees ja seda hajutatakse inimeste hulgas, kes vaevlevad sarnaste häirete küüsis. Süü ja häbi tunnistamist taolistes gruppides julgustatakse ja rääkimine aitab neist vabaneda. Naer parandab haavad ja inimestest võivad saada konservatiivid ning pühendunud kodanikud.
Miks peaks täie mõistuse juures olev ameeriklane hääletama põhiseadusega kaitstud mõtte-, südametunnistuse-, kogunemise- ja sõnavabaduse kaotamise poolt? Seda võib vaadata enesetapu kontekstis ellujäämise lahendusena. Enesetapuga võetakse elu, mille eesmärgiks on väljakannatamatu ängi lõpetamine. Seda võib vaadata kui kõige meeleheitlikumat iseenda alles hoidmise tegu.
Heaoluriik, vastastikune seotus ja seda saatvad meeltesegadused on toonud kaasa kaose ja judeo-kristlikust traditsioonist sündinud endateadmusega rahvaste usu, perekonna ning õigussüsteemi hääbumise. Ühendkuningriigis arreteeritakse inimesi, kes seisavad vaikides sündimata lapsi tapvate meditsiiniasutuste ees. Kui need inimesed peaksid kohtus tunnistama, et nad palvetasid, on nad süüdi kuriteos.
Alates 2020. aasta valimistest olen ma peljanud uut Ameerika Ühendriikide revolutsiooni, kuna pahempoolne valitsus teatas avalikult, et peab teatud lapsevanemaid terroristideks [kes ei luba sooideoloogiaga laste ajusid pesta ja nende "sugu muuta"] ja teisitimõtlejatest kodanikke riigipöörajateks ning lubas need ühiskonnast kõrvaldada. Viimase nelja aasta jooksul tungiti Trumpi koju, ta kaevati kohtusse, mõisteti süüdi, teda laimati ja üritati ära tappa. Sellest hoolimata tema populaarsus kasvas ja ta suutis liita sarnaselt mõtlevad inimesed pahempoolsetega võrreldes jõulisemasse koalitsiooni.
Hea juht vajab tublisid alluvaid, kes vajadusel on võimelised asuma juhi kohale ja inimesi innustama.
Hea juht vajab tublisid alluvaid, kes vajadusel on võimelised asuma juhi kohale ja inimesi innustama. Kuna 2020. aastal Trumpi ümber niisuguseid inimesi ei olnud, siis läks nende valimistega ka nii, nagu läks. Kuid viimase nelja aasta jooksul on tublid inimesed välja ilmunud ja nad on sulandunud ühte Vabariikliku Parteiga. Tegemist ei ole isikukultusega, vaid tegusate kodanikega, ameeriklastega, kes armastavad oma riiki. Need inimesed ei pea ennast esiti mitte vabariiklasteks, vaid kodanikeks.
Viimase nelja aasta õudused – terrorismi soosimine, vaenlaste ülekuldamine, Iisraeli hülgamine, rünnakud sõnavabaduse vastu – kõik osutas kaosele, mis on alati käinud kaasas suurte maailmavõimude langusega.
Rooma, Kreeka, Niinive ja Tüüros, Baabülon, natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kõik langesid lõpuks põrmu. Ma nägin Ameerika Ühendriikide pöördumatut allakäiku ja otsisin lohutust Piiblist. Vana Testament annab ülevaate nende tsivilisatsioonide käekäigust, mis ütlesid lahti Jumalast. Samuti leiab sealt tõotuse, et kes järgib Tema juhatust, pälvib armu. Kunagi leiavad Ameerika Ühendriigidki Niinive ja Tüürose moel otsa, kuid täna seda ei juhtu.
Tõlkis Karol Kallas