Majandusprofessor David Reavill põhjendab veebipäevikus avaldatud arvamusloos, miks riigi ellujäämiseks on hädavajalik oma tööstus.
Kuna puudus nael, kaotati hobuseraud,
kuna puudus hobuseraud, kaotati hobune,
kuna puudus hobune, kaotati ratsanik,
kuna puudus ratsanik, kaotati lahing,
kuna puudus lahing, kaotati kuningriik.
Kõik see juhtus, kuna puudu oli üks hobuseraua nael.
― Benjamin Franklin
Kaasaja sõda algab vabrikutest ja tööstushoonetest. Tänased armeed, mere- ja õhuväed vajavad sõjapidamiseks relvi, tanke, lennukeid ja laevu. Paraku Ameerika Ühendriikide strateegiline juhtroll maailmas saab pidevalt kannatada, kuna ei saada aru Benjamin Franklini lihtsatest sõnadest: kogu tarneahela iga üksikosa peab sobituma kõigi teistega, et riigi sõduritel oleks vajalikul hulgal lahingupidamise tööriistu.
Säherduse mahajäämuse kõige paremaks näiteks on hiljutine 155-millimeetriste suurtükimürskude puudus. Ukraina sõja alguses peetud lahingud olid suuremas osas suurtükilahingud, millega mõlemad pooled, nii Ukraina kui Venemaa, üritasid saavutada strateegilist edu. Kõige ägedamate lahingute ajal tulistas Venemaa suurtükivägi päevas välja hinnanguliselt 60 000 mürsku.
Selline ootamatult suur number tuli nii NATO-le kui Ukrainale üllatusena. Ameerika Ühendriikide jaoks oleks see pidanud olema äratuskellaks. Kui oleks soovitud vähemalt Ukraina poole võrdsust Venemaaga lahinguväljal, siis oleks ukrainlased kulutanud vähem kui kahe nädalaga ära kogu Ameerika Ühendriikide aastase 155 mm suurtükimürskude toodangu.
2023. aasta juulikuuks muutus olukord jubedaks: Ameerika Ühendriigid ei suutnud Ukrainat varustada vajaliku koguse suurtükimürskudega, et viimane suudaks pidada sammu Venemaaga. Joe Biden pidi ennast alandama ja tunnistama CNN-i saatejuhile Fareed Zakariale: "See on sõda, mis sõltub laskemoonast. Neil [Ukrainal] hakkab laskemoon lõppema ja meil [Ameerika Ühendriikidel] on seda väga vähe järel."
Intervjuus tunnistas Biden, et Ameerika Ühendriikidel pole piisavalt laskemoona ja lubas seniks, kui 155 mm mürskude ja suurtükkide mure lahendatakse, saata Ukrainasse kassettlahingumoona.
Esimest korda ajaloos tunnistas Ameerika Ühendriikide president, et riik ei suuda toota piisavas koguses lahingumoona, et pidada sõda vaenlase Venemaaga. Tähelepanelikuma kuulaja jaoks näitas see, kui õõnes on Ühendriikide tootmisbaas tegelikult.
Neli kuud hiljem esitas armee kava, mis nõudis suurema arvu 155 mm mürskude tootmiseks 3,1 miljardit dollarit lisaraha. Poolt sellest rahast oleks kasutatud uute mürskude ostmiseks ja poole raha eest oleks alustatud laskemoonatehaste ehitamist.
Kõik see oli hea uudis riigi suurimale 155 mm mürskude tootjale, Pennsylvania osariigis asuvale Scranton Army Ammunition Plantile (Scrantoni Armee Laskemoonatehas). Tehast käitab General Dynamics ja selle hooned ning teised vajalikud rajatised valmisid 1908. aastal veduritehase tarbeks. Laskemoonatehas sai sellest 1958. aastal. Tootmisliinid, mis on pärit mitme põlvkonna tagant, näitavad tänase Ameerika Ühendriikide tootmise seisu.
Alljärgnevas videos näeb, kuidas valmib 155mm suurtükimürsk: terastoorik seatakse tootmisliinile, kuidas seda lõigatakse, pressitakse ja vormitakse, kuniks sellest saab suurtükimürsk.
Kui keegi küsib "terastoorik?", siis jõutakse kõige tähtsama küsimuse juurde.
Terastoorik, mida videos näidatakse, on terassilinder, mille valmistab allhankija. Franklini sõnu kasutades on tegu "naelaga" ehk tootmisprotsessi esimese sammuga. Kas Ühendriikide valitsus on tänaseks võtnud midagi ette, et selliseid "naelu" jaguks? Mitte midagi.
Üheks osutatud toorikute suurimaks tootjaks Ameerika Ühendriikides on Nippon Steel. Viimane soovib osta ära USA suurima terasetootja US Steel Corporationi. US Steel Corporationi peakorter asub Pennsylvania osariigi suurlinnas Pittsburghis.
Ukraina sõda näitab äärmiselt selgelt, kui strateegiliselt oluline on oma terasetööstus. Kui õigel ajal oleks olnud võtta rohkem 155 mm mürske, siis oleks võib-olla olukord Ukrainas tänaseks hoopis teine.
Nippon Steeli ülevõtupakkumist mõistetakse hukka kui midagi USA vastast. Koos sellega on ohus tuhanded Ühendriikide terasetootmises kaasatud inimeste töökohad. Demokraatide valitsus on Nipponi ülevõtupakkumisele vastu ja Donald Trump lubab võimule saades teha vajadusel sama.
Ameerika Ühendriigid pole oma tööstusele pööranud tähelepanu mitmete põlvkondade jooksul. Valitses pettekujutelm, et USA on jätkuvalt maailma tööstuskeskus. Kuid 155 mm mürskude puudus lasi sellesse illusiooni sama tõhusa augu, nagu oleks teinud vaenlase tank. Ukrainas ei suuda Ameerika Ühendriigid võistelda vaenlase tootmisega. Esimest korda Teise Maailmasõja algusele eelnenud ajast jääb USA tootmisvõimsustelt vaenlasele alla.
Ilmselt oleks õige aeg puhuda taas elu sisse USA "roostevööle" ja rajada sinna tõhusad ja puhtad tehased. See paistab suure ettevõtmisena, aga järjest vaenulikumas maailmas on see ellujäämiseks hädavajalik.
Probleemid saavad alguse puuduvast naelast…
Tõlkis Karol Kallas