Debunk'i eestvedaja Viktoras Daukšas (keskel) ja Leedu Delfi kaitseteemade ajakirjanik ja “desinformatsiooni ekspert” Vaidas Saldžiūnas Foto: kuvatõmmis

Delfi teatas eelmisel nädalal, et alustab koostööd Leedu valeinformatsiooni paljastamisele keskendunud algatusega Debunk. Viimase taga on nii Google'i rahastus kui Leedu riiklikud propagandateenistused.

Debunk on Leedu Delfi poolt 2018. aasta suvel Google'i rahastuse toel algatatud projekt, mis keskendub väidetavate valeinfo abil korraldatud mõjutustegevuste paljastamisele. Alates maikuust laienes Debunk nüüd ka Eestisse ja Lätisse ning lähiperspektiivis on plaanis veel ühte riiki siseneda.

Kui esialgu tõmbas projekti käima Leedu Delfi, siis tänaseks on selle taga juba seitse suurimat Leedu meediakanalit, kelle auditoorium moodustab kokku 90% Leedu elanikest. Tähelepanuväärne on see, et kuigi tegemist on konkureerivate väljaannetega, kasutavad kõik Debunki "teenust".

Projekti juhib leedukas Viktoras Daukšas, kes on hariduselt füüsik ja on varem töötanud IT-valdkonnas. LinkedIn'i andmetel asus Daukšas Debunki ette valmistama juba 2017. aasta veebruaris.

Tema sõnul on Balti riigid olnud pideva Venemaalt levitatud valeinfo sihtmärk ning Debunki käivitamise eesmärk on taolise mõju leviku vähendamine, samuti lugejate harimine, et mõjutustegevust ja valeuudiseid paremini ära tunda. Daukšas on faktikontrollijaid kirjeldanud kui "veebipolitseinikke".

Objektiiv on varasemalt kajastanud Delfi valeinfo alast koostööd sotsiaalmeediagigandi Facebookiga. Sarnaselt Google'ga on ka Facebook Delfit valeinfoga võitlemiseks rahaliselt toetanud.

Koostöö Leedu sõjaväega

Algatuse Debunk kodulehel kirjutatakse, et selle taga on erinevad Leedu konkureerivad meediakanalid, ajakirjanikud ja vabatahtlikud, keda "ühendab üksainus eesmärk – muuta ühiskonda orkestreeritud desinformatsioonikampaaniatele vastupidavamaks."

"Kahetsusväärselt on globaalne vastuseis desinformatsioonile liiga aeglane ja fragmenteeritud ning põhineb endiselt aegunud 2G-lähenemisel," kirjutatakse tutvustuses. Lühend 2G tähendab, et valeinfo leidmiseks kasutatakse Google otsingut ning selle ümberlükkamisel lähtutakse mitte tõenduspõhisusest, vaid kõhutundest (ing. k. gut feeling).

Debunki algatus on kirjelduse kohaselt oluliselt edasiarenenum. Muuhulgas kasutab see nn "tehisintellekti" ehk erinevaid programme, mis otsivad internetis avaldatud artiklitest automaatselt teatud märksõnu, mis peaksid valeinfole viitama. 2018. aasta septembris andis selliste tehisintellektide teemal Ukraina väljaandele Kyiv Post intervjuu ka Leedu kaitseminister Edvinas Kerza.

"Tehisintellekt "sööb" uudiseid kõigist uudisteportaalidest, sealhulgas Venemaa omadest, ning analüüsib neid, otsides võltsuudiseid. See võtab umbes kaks minutit. Pärast seda edastab see oma analüüsi nn "haldjatele", professionaalidele. Nende hinnangu alusel saab infot automaatselt liigitada kas vääraks või tõeseks. See info läheb edasi uudisteportaalidele," selgitas Kerza toona.

Mainitud "haldjad" (elves) on väidetavalt rohujuuretasandi algatusena valeinfoga võitlema asunud, paljuski Leedu kaitseliidu taustaga vabatahtlikud, kelle nimi on valitud vastandina "Vene trollidele".

Nende hulgas on eksperte nii IT, majanduse, turvalisuse, keskkonnateemade kui muu vallast. "Sõltuvalt olukorrast võivad haldjad tegutseda nii pro- kui reaktiivselt. Nad tegutsevad nii üksinda kui hästi organiseeritud sotsiaalmeedia kollektiividena," seisab Debunki lehel. Eestis on analoogne algatus kaitseliidu Propastop.

Samuti on ekspertidena kaasatud Leedu kaitseministeeriumi, välisministeeriumi ja relvajõudude nn strateegilise kommunikatsiooni ehk propaganda üksused. Projektile on avalikult toetust avaldanud nii Leedu president Dalia Grybauskaitė, peaminister Saulius Skvernelis kui parlamendi spiiker Viktoras Pranckietis.

2019. aasta mai seisuga suutis nn tehisintellekt analüüsida 20 000 leedu-, vene- ning inglisekeelset uudist päevas. "Konveierisüsteem" töötab järgmiselt – esmalt analüüsib tehisintellekt seda, kas mingis uudises sisaldub varasemalt tuntud narratiiv. Samuti teeb arvuti kindlaks, kuivõrd uudis sotsiaalmeedias levib.

Seejärel söödab masin info ette "haldjatele", kes võtavad ette "kõige ohtlikumad narratiivid" ehk umbes 2 protsenti analüüsitud sisust. Sealt edasi liigutatakse ohtlikuks peetavad uudisartiklid eraldi süsteemi, mis edastab need ajakirjanikele.

Põhjendus: väidetav valimistesse sekkumine

Debunki üks ametlikest eesmärkidest on treenida ajakirjandusorganisatsioone valeinfo tuvastamise vallas, pidades silmas järgmisel aastal toimuvaid erinevaid olulise tähtsusega valimisi.

"Desinformatsioonist on saanud globaalne väljakutse ka kõige võimsamatele riikidele ja valitsustele, sealhulgas meie liitlastele – USAle, Euroopa Liidule ning NATOle /…/ Ebapiisav vastus desinformatsioonile on juba praegu mõjutanud mitmete riikide, näiteks USA ja Ühendkuningriigi valimistulemusi, läinud maksma miljardeid eurosid ning loonud eeldused üleüldise sotsiaalse ebakindluse tõusuks," väidetakse Debunki kodulehel.

Debunki lehel kurdetakse, et veel viimase ajani ei võetud Leedus valeinfo vastast võitlust piisavalt tõsiselt. Samas olevat aastas erinevaid valeinforünnakuid Leedu riigi ja ühiskonna vastu lausa kümneid tuhandeid. Nüüd on aga Euroopa Liit koos tehnoloogiahiidude Facebooki, Google jt-ga desinformatsioonivastase võitlusega liitunud.

"Eksitavad uudised tekitavad segadust, levitavad umbusku demokraatlike institutsioonide ja riigivõimu vastu ning põhjustavad negatiivseid psühholoogilisi, emotsionaalseid ja majanduslikke tagajärgi," seisab lehel.

Projekti peetakse vastuoluliseks

2018. aasta septembris tutvustati Debunki Brüsselis esmakordselt Euroopa välisteenistusele ja liikmesriikide diplomaatidele. Samal kuul anti algatusest ülevaade ka NATO "strateegilise kommunikatsiooni" üksusele.

Samal kuul avaldas Debunki kohta mõnevõrra kriitilise loo ka Saksamaa väljaanne Deutsche Welle. Daukšas väitis intervjuus DWle, et algatuse pool-militaarne, pool-tsiviilne taust ei ole probleem.

"Sõjaväe esindajad jagavad oma ekspertiisi ja teadmisi vaenulike meediakanalite kohta. Nende partneritega koostööd tehes suureneb ajakirjanike ja "haldjate" kompetents," sõnas ta.

DW ajakirjanik aga märkis, et Debunk on "ümber lükanud" vastuolulisi teemasid, näiteks Leedu seotust holokaustiga. "Sellised intsidendid võivad sundida ajakirjanikke end tsenseerima ja lõpetama omaksvõetud ajalooliste narratiivide või vastuoluliste sündmuste kahtluse alla seadmist, et vältida "desinformatsiooni" silti," tõdes ta.

Sama aasta oktoobris sponsoreeris Leedu saatkond USAs koos Rootsi, Ühendkuningriigi ja sotsiaalmeediafirma Twitteriga USA välispoliitilisi huve edendava mõttekoja Atlantic Council "Globaalset strateegilise kommunikatsiooni ja digitaalse desinformatsiooni foorumit" Washingtonis.

Üritusel esines ka Leedu peaministri riikliku julgeoleku nõunik Arnoldas Pikžirnis, kes kasutas võimalust "haldjate" liikumist ja Debunki reklaamida. Samuti olid kohal Daukšas ja "haldjate" liikumise üks liidreid Giedrius Sakalauskas. Debunki presenteeriti üritusel kui "kodanikuühiskonna" initsiatiivi.

Peagi avaldasid Daukšas ja Leedu Delfi kaitseteemade ajakirjanik ja "desinformatsiooni ekspert" Vaidas Saldžiūnas ka artikli, kus kiitlesid muuhulgas, et Debunk on suutnud valeinfot ümber lükkava artikli "toota" rekordilise kahe tunniga. Nende sõnul võimaldab algatus suure hulga tööd automatiseerida, jättes nii ajakirjanikele rohkem aega sisuliseks uurimustööks ja kirjutamiseks.

Autorid kurtsid aga, et kui avalikud institutsioonid üritavad fakte kontrollida, saavad nad tihtipeale kaela süüdistuse "tõeministeeriumi" rolli täitmises.

Samuti andsid Daukšas ja Sakalauskas intervjuu USA välispoliitiliste huvide ja julgeoleku edendamisele keskendunud mõttekojale Center for a New American Security (CNAS). Mitmed CNASi töötajad on olnud Obama administratsioonis kõrgetel kohtadel ja mõttekoda peetakse üldiselt väga mõjukaks.

NATO propagandaüksuse tunnustus

2018. aasta novembris valiti Debunk Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse ja USA Läti saatkonna poole korraldatud valeinfo vastase võitluse konkursil üheks parimaks algatuseks.

Kompetentsikeskus on mitut riiki hõlmav, NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mis ei ole formaalselt osa NATO struktuurist ega allu ühelegi NATO üksusele. Keskuse asedirektor on 2017. aasta juunist endine Eesti ajakirjanik ja hilisem kaitsevaldkonna PR-spetsialist kolonel Peeter Tali.

ERR kirjutas Tali ametisse astumisel, et termin strateegiline kommunikatsioon tuli NATO-s kasutusele 2009. aastal, kui Põhja Atlandi Nõukogu poolt kinnitati vastav poliitiline juhend, mis määras ära NATO strateegilise kommunikatsiooni eesmärgid, printsiibid, definitsiooni, vastutuse ja ülesanded. 2014. aastal loodi Läti eestvedamisel Riiga ka NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus.

Strateegilise kommunikatsiooni alla kuuluvad muuhulgas ka psühholoogilised operatsioonid, mille eesmärk on mõjutada poliitiliste ja sõjaliste eesmärkide saavutamiseks auditooriumi tajusid, suhtumist ja käitumist.

Risk meediavabadusele 

2019. aasta veebruaris kajastas Debunki Financial Times. Väljaanne märkis, et sõjaväge ja tsiviliste ühendav väidetava valeinfo "patrullimiseks" mõeldud ettevõtmine on "ebatavaline".

Leedu välisminister Linas Linkevicius märkis intervjuus, et kümne aasta eest oleks selline meedia ja sõjaväe koostöö olnud mõeldamatu. "ELi kolleegid arvasid, et see pole meie asi – sõnavabadus ja nii ongi. Võttis aega, et neid veenda, et valetamine pole sõnavabadus," leidis Linkevicius.

Üks FTga rääkinud Lääne-Euroopa riigi diplomaat väljendas aga endiselt ettevaatlikku seisukohta. "Siin on kultuuriline küsimus. Kas sa tõesti tuled ja virutad kogu riigi jõuga, et (valeinfot – toim.) paljastada? Või eeldad sa, et see on osa vaba meedia toimimisest?"

Teine diplomaat märkis, et selliste algatustega tuleb ettevaatlik olla. "Ei saa lihtsalt võtta ühte lahendust, mille Balti riigid on leidnud, ja seda igal pool mujal rakendada."

FT sõnul näevad kriitikud säärases valeinfole keskendumises viisi vältida küsimust, miks on populistlike parteide toetus regioonis tõusmas. "Venemaa mõjutustegevuse tegelik ulatus on olemuslikult ebaselge, mis teeb sellest mugava "kolli"," tõdes väljaanne.