Triin Teramäe. Foto: Facebook

Delfi/EPL eemaldas oma veebiportaalist ettevõtja Triin Teramäe juba avaldatud arvamusloo, kus viimane oponeeris Yana Toomi hiljuti avaldatud artiklile. Teramäe sõnul põhjendati arvamusloo eemaldamist vajadusega teha sellele faktikontrolli, EPLi arvamustoimetuse juht Alo Raun olevat aga lugu seejärel tundmatuseni toimetanud. Raun teemat kommenteerida ei soovinud.

“Pühapäeva lõunal avaldas Delfi minu vastulause Yana Toomi häbiväärset demagoogiat täis artiklile, kus ta ajalugu eestlasi räigelt solvates ümber kirjutas, rahvastevahelist viha õhutas ja kommunistliku ideoloogia võtteid kasutades üritas tasalülitada eesti lapsevanemaid ja pedagooge, kes julgevad kaitsta eesti koole ja eesti laste inimõigust eestikeelse keele- ja kultuurikeskkonnaga koolidele. Esmaspäeva hommikuks oli artikkel kadunud ja toimetusest tuli teade, et “on vaja teostada faktikontrolli”,” kirjutas Teramäe sotsiaalmeedias.

Teramäe viitas Yana Toomi artiklile “Kas see farss ühel päeval ka lõpeb? Kas vene keelt kõnelev eestlane saab kunagi lihtsalt olla?”, kus Toom oponeeris väitele, justkui taastoodaksid vene koolid segregatsiooni. Samuti pidas Toom problemaatiliseks diskussioone selle üle, mitu venekeelset last võib klassidesse lubada. “Kujutage vaid ette, kui toimuks arutelu, mitu, ma ei tea, juuti tohib õppida ühes klassis. Kõlab hirmuäratavalt, kas pole? Aga venelaste puhul on selline debatt täiesti OK,” sõnas Toom.

Teramäe väitel kirjutas EPLi arvamustoimetuse juht Alo Raun tema algse artikli täielikult ümber. “Selle asemel, et küsida allikaid “faktidele” või “probleemsetele väidetele”, saabus pärastlõunaks minu postkasti Delfi arvamustoimetuse juhi poolt kirjutatud täiesti uus artikkel, minu algse artikli nö ainetel. “Faktikontrolli” ei olnud tehtud, aga artikkel oli kardinaalselt ümber kirjutatud, põhiargumentatsioon oli ära jäetud, isegi autori isikupärane käekiri muudetud, kõik Toomi demagoogiat ümber lükkavad lõigud eemaldatud ja kogu vastulause ideoloogiliselt puhastatud!” sõnas Teramäe, kelle sõnul soovis EPL ka tema loo märgatavat lühendamist.

Teramäe avaldas arvamusloo teksti enda Facebooki lehel:

Alustuseks tuleb öelda, et on kahetsusväärne, et Toom tegeleb stalinliku ümberrahvastamisega ja teeb vägeva ajaloo ja uhke kultuuripärandiga suurrahvusest ühe imepisikese soome-ugri hõimu – eestlased. Olen kindel, et selline häbiväärne ümberrahvastamise retoorika on igale õigele slaavi inimesele solvav. Samuti on taunitav, et eurosaadik külvab järjekordselt rahvastevahelist vaenu ja õhutab viha. Ometi peaks ta olema kursis, et Euroopas ei ole rahvastevahelise viha õhutamine üldse tolereeritav – samamoodi nagu Toomi rassistlikud ja diskrimineerivad väljaütlemised Euroopa imepisikese põlisrahva, eestlaste, suunal.

Toomi tavapärane tagurlikku ENSV-d taga igatsev venestusretoorika, et eesti riigipea peaks rääkima Vene Föderatsiooni keeles, olukorras, kus Eestis on enim muulasi Euroopas, kes riigikeelt ei räägi ja kus riik kulutab meeletult energiat ja raha ning on isegi juba rakendanud eesti lapsed keeleõpetajate tööjõuna keelt õpetama, ei vääri muidugi oma räiguse astmes isegi vastuargumente. Siiski vääriks kommenteerimist poliitiku kommunistliku ideaali “kõik võrdsed” teeniv ebavõrdsuse rõhutamine ehk sotsiaalmajanduslik väide.

Ajalooliselt me teame, et enamik okupatsiooni ajal Eestisse saabunud endiste NL riikide venekeelseid saabusid tehastesse tööle, lisaks üldse maalt välja saadetud kriminaalidele ehk paariatele. Tõsi, oli ka spetsialiste ja sõjaväelasi, kuid viimati mainitud moodustasid siiski vähemuse ja rõhuv enamus olid tehasetöölised. Ka taasiseseisvumise ajal olukorras, kus Eesti on Euroopas muulaste osakaalu osas esireas ning niigi iga kolmas on Eestis venekeelne, on peamine ettekääne endiste NL riikide peamiselt venekeelse immigratsiooni osas olnud nö lihtsamate töökäte puudus.

Sellises konjunktuuris on “kõik võrdsed” ilukõne pigem kommunistliku ideaali elukauge igatsus, mitte reaalsusega arvestav või kuidagi põhjendatud mõttekäik. Rääkides sotsiaalmajanduslikust võrdsusest on kahetsusväärne, et Toom “unustab” mainida väljaspool Tallinna elavaid eestlaseid, kellest väga suur osa vireleb vaesuses. Eesti SKP kantsis, Tallinnas, elab eestikeelseid vaid umbes pool elanikkonnast ning ülejäänud moodustavad venekeelsed. Seega on Keskerakonna poliitiku poolt Harjumaalt väljaspool elavate eestlaste sotsiaalmajandusliku kehva olukorra ignoreerimine ja ainult venekeelsetele rõhumine häbiväärne rahvuslik diskrimineerimine. Ka Hitler muide õhutas sakslastes juutide vastu viha just sotsiaalmajandusliku argumendiga. Selle asemel, et tuua välja kui palju on Eestis elavate venelaste elatustase parem kui Vene Föderatsioonis või näiteks venekeelsetel või ukrainakeelsetel Ukrainas. Milleks selline lõhestav retoorika – tänulikkust tootva sidusa ühiskonna asemel?

Ühes asjas tuleb siiski Toomiga nõustuda, nimelt tema küsimus, kas vene koolid toodavad segregatsiooni. Tegelikult kinnitavad pedagoogid kui ühest suust, et niipea kui eesti lasteaias või koolis on rohkem kui 10% ühest rahvusest muulasi, siis grupeeruvad rahvusrühmad omaette ja toimub koolisisene segregatsioon. Selle ilmekas näide oli ühes vene-eesti segakooli propageerivas saates tehtud videolõik Tallinna Kunstigümnaasiumist, mis tõendas ilmekalt, et kolmandiku venekeelsete õpilaste hulka kuuluval venelannast õpilasel ei ole tegelikult ühtegi eestlasest sõpra.

Kahjuks aga on lausa piinlik lugeda nii rassistlikku, Venemaa imperialistlikku koloniaalpoliitikat teenivat ja imepisikese põlisrahva enesemääratlemise õigust räigelt diskrimineerivat seisukohta, et eesti lastel ei ole Keskerakonna poliitiku meelest õigust eesti koolile erinevalt enamike teiste rahvaste lastest maailmas, kellel see õigus on. Tundub, et Teine maailmasõda ja natsism on Toomile hingelähedased teemad. Tuletan poliitikule siiski meelde, et II MS on eestlased mõnede ajaloolaste hinnangul isegi rohkem kannatanud rahvus kui koletu genotsiidi läbi teinud juudid.

Seega võiks Toom mõelda kuidas suhtutakse täna juutide riigis kõverpeeglit meenutavasse olukorda, kui keegi oleks nii jultunud ja ründaks juutidest lapsevanemaid, kes soovivad oma lastele oma kultuuri ja keelekeskkonnas haridust, aga mõni natsionaalsotsialistist sakslane teataks, et juutidel pole seda õigust ja sakslaste invasioon juutide koolides on igati okei. Ida-Virumaal on täna juba raske leida eesti kooli, kus eestlased ei oleks vähemuses ja olukord on väga kriitiline Tallinna alushariduse asutustes, kus eesti lapsed sageli omandavad lihtsustatud eesti keele või räägivad seda vene aktsendiga, kuna eesti lasteaiad on täis venekeelseid lapsi. Seda olukorras, kus utopistlik ja hukatuslik vene-eesti segakoolide ideoloogia pole veel isegi realiseerunud.

Yana Toom võiks mõelda ka olukorrale, kui Moskvas ei oleks enam vene lasteaedu ega koole, ainult mongoli-vene segakoolid, kus domineerib mongoli keel ja kultuur, aga vene lapsevanemad oma laste õigust vene koolile Venemaal kaitsta ei tohiks? Tegelikkuses teab poliitik kindlasti, et lõputult avaral Venemaal on vene lastel tohutult valikuid vene koolidele, kus on venekeelne keele- ja kultuurikeskkond, vene temperamendi ja kommetega. Muide – sellise vene monokultuurse kooli valikuid on vene lastele päris palju ka Eestimaal. On diskrimineeriv ja alatu, et eesti lastele aga millegipärast poliitik keelab eestikeelse keelekeskkonnaga, eesti kultuuri ja komberuumiga, eestlaste enamusega koole ja lasteaedu, kus muulaste osakaalu võiks piirata?

Seda lugeda poliitikult, kes järgmises lauses teatab, et tema agenda on vastu seista keelepõhisele diskrimineerimisele, võib muidugi aga juba Kafka absurdi aineks lugeda. Belgias töötades soovitaks Yana Toomil tutvuda ka eestlastest kuus korda suurema põlisrahva flaamide kultuuriidentiteedi ja koolide olukorraga, kus ei kujutaks ette, et flaamid laseksid end oma keele, kultuuri ja koolide kaitsmise eest demagoogiliselt rünnata. Toomil tuleb nõustuda, et oleks ennekuulmatu, et flaami koolides oleks valloonide prantsusekeelne keelekeskkond ja on fakt, et flaamimaal on kõik riigiteenused vaid flaami ehk hollandi keeles.

Yana Toom on oma pisikesi põlisrahvaid diskrimineeriva agendaga saavutanud palju – kõik riigiteenused EV-s on vene keeles, rääkimata erateenustest. Kogu elu on EV-s võimalik mugavalt ära elada sõnagi eesti keelt oskamata. Tallinnas ja Ida-Virumaal avalikus ruumis info ja domineeriv keel (poodide helisalvestised ja reklaam, keel avalikus ruumis) meenutab ammu pigem Vene Föderatsiooni kui vaba kultuuriliselt Põhja-Euroopasse kuuluvat läänemeresoome riiki, milleks Eesti on. Eesti lastel ei ole Eestimaa pealinnas, ainsas pealinnas maailmas, kus eesti keel ja kultuur saaks õitseda, enam emakeelset kasvukeskkonda, sest kaubamajas, kohvikus, mängumuuseumis, mänguplatsil, lasteaias ja igal pool mujal domineerib ühe suurrahvuse keel. Võib-olla tasuks siiski pisut suurrahvuse suuremeelsust üles näidata ja vähemalt jätta eesti lastele eesti koolid?

Hea Yana Toom, kui tahate päriselt oma rahvuskaaslaste heaks midagi ära teha, siis lõpetage see madal demagoogia ja rahvastevahelise viha õhutamine ja soome-ugri surnuaia äärel elavate imepisikeste põlisrahvast diskrimineeriv retoorika! Seiske selle eest, et teie koalitsioonipartner haridus- ja teadusministeeriumis ei teeks investeeringuid vene-eesti segakoolidesse. Sest kui venekeelseid on rohkem kui 10%, siis nad nagunii segregeeruvad ja kannatab kõikide õpilaste eesti keele- ja õppetase.

Muulaste koolidesse tuleb leida efektiivne ja kõige ökonoomsem lahendus riigikeele õpetamiseks ja sovjetiaegse kaardi ümber vahetamiseks. Selleks, et vene lapsed saaksid säilitada oma slaavi kultuuriidentiteedi, milleks neil on õigus ja seda saaksid ka eesti lapsed, kellele on eesti kultuuriidentiteet ja eesti keele- ja kultuurikeskkonnaga koolid vääramatu inimõigus. Ärge minge kaasa vene-eesti segakooli ümberrahvastamise ohtliku retoorikaga, kus vene lastest tehakse juurteta “eestlased”, sest tegelikult te teate väga hästi, et suurrahvuse laste ümberrahvastamine mitte ainult ei ole kuritegelik, vaid on ka võimatu.