Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS) sedastas eile, et globaalmajandus riskib seda kümne aastat tagasi raputanud kriisi "relapsiga" ning hoiatas, et patsiendi teistkordseks raviks on vähe "medikamente" järele jäänud.
"Asjad näevad üsna haprad välja," ütles reportereile panga peaökonomist Claudio Borio.
"Arstimikastis on järel vähe, millega patsient relapsi puhul taas terveks ravida või tema eest hoolt kanda."
Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on relaps "haigusnähtude taastumine pärast näilist paranemist" või "haiguse tagasitulek".
BIS on oma aastaaruandes selgitanud, et taastumine 2007-2008 aastate globaalsest finantskriisist oli "ülimalt tasakaalutu" ning keskpangad kogu maailmas on aastaid manustanud patsiendile "tugevat ravimit" ehk "ebatavaliselt ja järjepidevalt madalaid intressimäärasid."
See aitas võimendada majandustegevust, ütles ta, kuid "mõned kõrvalmõjud olid vältimatud."
Ta osutas sellele, et seoses dooside vähendamisega keskpankade poolt on juba ilmnemas "võõrutusnähud", millena ta kirjeldas hiljutisi kriise Argentiinas ja Türgis.
Nagu kirjutab Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja, on nn keskpankade keskpank BIS "saladuslik pank, mis juhib maailma."
Ta toob esile, et kui "maailma vägevaimate keskpankade juhid kogunevad kord iga kahe kuu tagant," käib Eesti Panga president Ardo Hansson "keskeltläbi kolmel-neljal [koosviibimisel] aastas."
BIS ei allu ühegi riigi seadustele, ei maksa makse ja neil on oma politsei, kirjutab Oja ja lisab, et kohtumistel "arutatakse maailma rahapoliitikat nii koosolekuruumis kui ka õhtusöögil, kus pakutakse suurepärast toitu ja parimat veini, mis Šveitsis (kus pank paikneb – toim) saada on. Kõik jutuajamised on konfidentsiaalsed. Avalikustamisele ei kuulu ei päevakord, protokoll ega isegi osalejate nimekiri."