Malaisia peaminister Anwar Ibrahim lausus aprilli alguses riigi parlamendile peetud kõnes, et Malaisia ei pea enam vajalikuks välisarvelduste teostamisel tugineda Ameerika Ühendriikide dollarile.
Olles märtsi lõpus naasnud riigivisiidilt Hiinasse, nentis Malaisia riigipea, et Peking on avatud ideele luua üheskoos Aasia Valuutafond, vahendab meediaportaal The Epoch Times. "Kui ma kohtusin Hiina presidendi Xi Jinpingiga, sain ma temalt koheselt innuka nõusoleku liikuda edasi Aasia valuutafondi loomisega". 4. aprillil Malaisia rahvasaadikutele peetud kõnes väitis Anwar, et Malaisial ei ole enam ühtegi põhjust jätkata väliskaubanduses dollaritega arveldamist.
Aasia Valuutafondi idee käidi esmakordselt välja juba 1997. aastal Jaapani valitsuse algatusena. Toona oli initsiatiivi taga soov luua mehhanism, mis aitaks Aasia riikidel väljuda regiooni tabanud finantskriisist[1].
Siis ei tulnud plaanist midagi välja, seda Washingtoni vastuseisu tõttu, aga ka Pekingi toonase vastumeelsuse pärast olla osa regionaalse valuutafondi loomisest. Kuna Hiina on tänase seisuga saanud initsiatiivi tugevaks toetajaks, usub Anwar, et Aasia valuutafondi idee on peagi realiseerumaas.
Anwar selgitas, et Hiina on Malaisia majandusse investeerinud tänase seisuga 39 miljardit dollarit ning Peking ja Kuala Lumpur on võtnud juba vastu otsuse arveldada bilateraalsed kaubandustehingud jüaanis ja ringgitis.
Lisaks soovile hoiduda Washingtoni ühepoolsetest sanktsioonidest, on Aasia riikide dollarist eemaldumise motivatsiooniks ka kuluefektiivsus. Aasia riigid, millest paljud on neto toidu importijad, peavad tugeva dollari tõttu maksma toiduainete impordi eest rohkem kui varemalt (märkus: kuna maailma tooraine- ja põllumajanduse saaduste turgudel on nii tooraine kui viljakultuuride futuurid nomineeritud valdavalt dollaris).
Hiina käivitas 2022. aasta suvel Šveitsis asuva Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) juures (nö. maailma "keskpankade keskpank") jüaani likviidsusfondi, mille eesmärgiks on pakkuda Aasia ja Vaikse Ookeani regiooni riikidele monetaarseid vahendeid majandussurutiste ja finantsturgude turbulentsuse korral.
BISi alla loodud fond kaasab endasse nii Hiina, Tšiili, Indoneesia kui Malaisia keskpangad. Ekspertide hinnangul on algatuse taga Pekingi märksa ambitsioonikam plaan positsioneerida jüaani maailma valuutaturgudel ühena globaalsetest reserv- ja kaubandusvaluutadest. Peking on viimastel aastatel selle saavutamise nimel allkirjastanud valuutavahetusleppeid tosinate maailma keskpankadega. Sealjuures ka Euroopa Keskpanga ning Inglise Keskpangaga.[2]
Kuigi de-dollariseerimise trend on maailmas hoogu kogunud juba viimased 12 kuud, on eksperdid siiski oma prognoosides ettevaatlikud, mis puudutab jüaani väljavaateid hõivata maailma reservvaluutade seas kiiresti prominentne positsioon. Finantsturgude inerts on suur ning valuutade aktsepteerimine rahvusvahelise arveldusühinguna vajab mitte üksnes institutsionaalset tuge, vaid ka teatavat sissetöötatust.
Vaatamata sellele on Hiina sammud dollari kaubavahetuses hülgamiseks tabanud Washingtoni establishmendi tundliku närvi. Senaator Marco Rubio hoiatas hiljuti FoxNews'ile antud intervjuus, et kui de-dollariseerimise trend maailmas jätkub, kaotavad Ühendriigid 5 aasta perspektiivis suure osa oma võimest maailma riike finantspoliitiliselt sanktsioonidega survestada.
Rubio kommenteeris: "Alles täna sõlmis Lääne poolkera lõunaosa suurim riik Brasiilia Hiinaga bilateraalse leppe, mille kohaselt Hiina ja Brasiilia hakkavad tulevikus kaubavahetuses arveldama üksnes oma riiklikes valuutades. Sedasi liiguvad nad dollari mõjusfäärist otseteed välja".
Rubio jätkas, maalides dollari perspektiividest sünge pildi: "Viie aasta pärast ei ole meil enam võimalik rääkida teiste riikide finantsilisest survestamisest, kuna selleks ajaks arveldavad liiga paljud riigid üksteisega oma valuutades, mis annulleerib meie võime neid efektiivselt sanktsioneerida"
Toimetas Adrian Bachmann
Seotud lugu:
[1] 1997 aasta Aasia finantskriis hävitas suure osa kiiresti kasvanud Kagu-Aasia riikide majanduslikest edusammudest pärast seda, kui miljardärist finantsspekulant George Soros Tai bahti valuutaturgudel lühikeseks müüs, käivitades sedasi doominoefekti Aasia valuutaturgudel – sellest detailsemalt SIIN . Toim.
[2] Hetkel moodustab Hiina jüaan endiselt vaid alla 3% maailma keskpankade reservivaradest USA dollari 58% vastu. Seda vaatamata asjaolule, et Hiina majandus ligineb Ühendriikide majandusele nominaalse SKT alusel ning ületab seda ostujõupariteediga kalibreeritud näitaja alusel juba alates 2014. aastast. Toim.