Riigikogu võttis tänasel istungil häältega 57-27 vastu valitsuse algatatud seadusemuudatuse, mis loob tulevikus võimaluse valimistel hääletada ka nutiseadmega.
Seadusega antakse võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist.
Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega.
Valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib luua ka valijarakenduse.
Seaduseelnõu kolmandal lugemisel riigikogus kõneles teiste seas ka Varro Vooglaid, kes tunnistas, et Euroopas pole ühtegi teist riiki, kus kehtiva valimissüsteemi vastu oleks usaldus kodanike seas nii madal nagu Eesti Vabariigis.
Vooglaid tsiteeris 2023. aasta kevadel Norstati poolt läbi viidud küsitluse andmeid, mille kohaselt alla poole Eesti Vabariigi kodanikest, 48,1%, ütlesid, et nad kas ei usu või pigem ei usu, et mullustel valimistel leidis aset pettus.
"48,1% seega leiab, et on põhjendatud usaldada Eestis kehtivat valimissüsteemi. See on reaalsus. Kas keegi siit saalist oskab öelda ühegi teise Euroopa riigi, kus oleks usaldus kehtiva valimissüsteemi vastu sedavõrd madal? Ei oska. Ja põhjuseks ei ole teie ignorantsus, vaid põhjuseks on see, et sellist riiki Euroopas ei ole teadaolevalt," ütles Vooglaid.
"Nüüd, mida tehakse selle m-valimiste süsteemi sisseviimisega? Kas leevendatakse seda usaldusprobleemi, usaldamatuse probleemi? Ilmselgelt mitte, probleemi süvendatakse. Ja see ei ole sugugi mingi naerukoht. See ei ole naljakoht," toonitas riigikogu liige.
Vooglaidi sõnul on usaldus valimiste süsteemi vastu demokraatliku ühiskonnakorralduse conditio sine qua non ehk tingimus, ilma milleta ei saa sellest asjast üldse rääkida.
"Kodanikel on ju põhjendatud riigivõimule alluda üksnes niivõrd, kui nad reaalselt usaldavad ja usuvad, et riigivõim on legitiimne. Valimised seevastu ongi riigivõimu legitimeerimise mehhanism. Ja seetõttu on kohutavalt oluline, et kodanikud reaalselt usaldaksid seda, et valimised toimuvad ausalt, läbipaistvalt, kontrollitavalt, ja et sellele usaldusele tuginedes omakorda peetaks võimalikuks üleüldse riigivõimule kuuletuda, alluda, muu hulgas makse maksta ja täita kehtivaid, kehtestatud seaduseid," selgitas Vooglaid oma kolleegidele demokraatliku ühiskonna aluseid.
Eesti ja Valgevene on valimissüsteemi usalduse poolest samas mudaliigas
Vooglaid meenutas riigikogu puldis Martin Ehala poolt Postimehes välja toodud fakti, et Eestis on usk sellesse, et häälte lugemine toimub ausalt, langenud viimase kümne aastaga 70 protsendilt 48 protsendile.
"Kui seda tulemust kõrvutada maailma väärtusuuringu riikide valimisusalduse pingereaga, siis satuksime otse Valgevene kõrvale, kus 2018. aastal (kaks aastat enne 2020. aasta revolutsiooni) oli usaldus häälte lugemise aususe suhtes vaid 46 protsenti," tsiteeris Vooglaid Ehalat.
"Kui me teame, et usaldus valimiste süsteemi vastu on sedavõrd räbal Eesti Vabariigis, siis kas ei oleks mõistlik võtta aeg maha, süveneda tõsiselt sellesse probleemi ja vaadata, mida teha annaks, et usaldus võiks kasvada," küsis Vooglaid.
"Usaldus parlamendivalimiste süsteemi vastu on väga madal. Ärgem palun süvendagem seda probleemi," lõpetas Vooglaid.
Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused jõustuvad 1. oktoobril, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.
Seaduse vastuvõtmist toetas 57 ja selle vastu hääletas 27 riigikogu liiget.
Toimetas Markus Järvi