Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitikate vaatluskeskus koostas Eesti "tervisesüsteemi" ülevaate, millest selgub, et inimeste elueale mõjuvad kõige rängemalt vaesus ja vähene haridus.
Kolmapäeval 13. detsembril tutvutab Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitikate vaatluskeskus Eesti rahvatervisetööstuse ("tervisesüsteemi") ülevaadet. Selles tõdetakse, et inimeste tervisele mõjub halvasti nii Covidi pandeemia kui tervisealane ebavõrdsus.
Väidetavalt on Eesti inimeste oodatav eluiga viimase viie aasta jooksul kasvanud seitsme ja poole aasta võrra, 71,1 aastalt 78,9 aastani.
2021. aastal kasvas rööpselt Covid-19 vastu süstimisega hüppeliselt inimeste liigsuremus.
Peamiseks enneaegse surma põhjusena nimetatakse ülevaates südame-veresoonkonna haiguseid. Samuti põhjustavad paljude Eesti inimeste halva tervise riskitegurid, nagu tasakaalustamata toitumine, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine.
Vaatluskeskuse eksperdi Ewout van Ginnekeni, kelle juhtimisel valmivad riikide "tervisesüsteemide" ülevaated, on tervena elatud aastate hulga suurendamiseks hädavajalik vähendada ebavõrdsust. "Kõige enam kaotatakse Eestis tervena elada jäänud aastaid madalama sissetuleku ja haridustasemega inimeste seas," kinnitab ta. Ta tõdeb, et kuna inimeste omaosalus tervishoiuteenuste ja ravimite eest tasumisel on kõrge (22%), siis väiksema sissetulekuga inimesed jätavad tihti oma tervise unarusse.
Tervisekassa on sadade miljonitega miinuses, Eesti tervisesüsteemi kestmisvõimekus on küsimuse all, millest johtuvalt on rahvatervisetööstust vaja oluliselt kohandada.
Ülevaate ühe autori Kaija Kasekampi sõnul kasvab lähiaastatel lisaks krooniliste haigete hulk.
Nenditakse samuti, et Eestis valitseb süvenev õdede ja esmatasandi- ning vaimse tervise asjatundjate puudus.
Toimetas Karol Kallas