31. juulil avaldas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv Eesti Rahvusringhäälingu meediaportaalis arvamusloo, milles tõdeb, et riigi garantiideta pole võimalik tuuleelektrit teha ja väidab, et kolme meretuulepargi ehitamise kokkulepped on juba sõlmitud.
Talv kasutab maksumaksja "rohelise elektri" maksudega maksustamise asemel eufemismi "riigi garantiid", mis sisuliselt tähendab, et riik tagab tuuleenergia tootjatele hinna, mis ei lange alla kindlat piiri.
Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhi sõnul on tuuleenergiat vaja, kuna ainult nii on võimalik tagada Eesti energiajulgeolek. Ta paneb elektri ühte patta leivaga ja ähvardab, et kui meretuuleparke ei ehitata ja nende omanikele aegade lõpuni teatud kasumit – "hinnapõrandat" – ei tagata, hakkab "leivapäts" maksma viiskümmend eurot.
Samuti osutab ta, et maismaal pole peale põlevkivienergeetikast loobumist võimalik "leiba" vajalikus koguses küpsetada, kuna elektrivõrk pole selleks valmis.
Talve sõnul on meretuuleparkide ehitamine hea idee, kuna Eesti rannikumeri pole liiga sügav ja samuti jätkub tuult. Ta ei maini asjaolu, et maailmas on seni ainult üksikud tuulikud ehitatud jäätuvasse merre ja siiani ei teata, kuidas seda täpselt tegema peaks.
Huvitava asjaoluna saab lugeja tuuleettevõtjate esindaja käest teada, et kolm meretuuleparkide projekti on tellinud ära meretuuleparkide ehitamise:
"Neid ettevõtteid, kes suudavad merele tuuleparke rajada, on jätkuvalt kahe käe sõrmedel lugeda ja täna järjekorda asudes tuleb oodata vähemalt kümme aastat, enne kui keegi su merele laevaga ehitama tuleb. Eestis on õnneks kolm nn esimese laine projekti, kes said enda järjekorranumbrid õigel ajal kätte ja meie lootus ise leiba küpsetada ei ole veel kustunud."
Eestis pole tänaseni tehtud ühtegi vajalikus mahus keskkonnauuringut meretuulepargi ehitamiseks ja ühtegi projekti pole seni heaks kiidetud.
Maksumaksja kurnamist tuuleelektri hinnagarantiiga põhjendab Talv sellega, et meretuuleparke on hirmkallis ehitada ja selleks tuleb otsida raha välismaalt. Selleks, et välismaa raha Eestis meretuuleparke ehitaks, tuleb see vabastada suuremast osast investeerimisega kaasnevatest riskidest – näiteks, et keegi leiutab aasta-mõne pärast senisest kordi odavama ja ohutuma mikrotuumareaktori või keegi saab kuskil hakkama fusioonreaktori ehitamisega – ja maksta kakskümmend aastat katkendliku ja varustuskindluseta elektri eest teadmata "hinnapõrandaga" hinda.
Talve kirjutatust saab aru, et (kilovatise?) "leivapätsi" hinnapõrand võiks olla ühe euro juures.
Toimetas Karol Kallas