Eesti kaitseministeerium üllitas 13. detsembril anonüümse aruteludokumendi, milles väidetakse, et kui NATO riigid Ukrainale aastas "ainult" 120 miljardit eurot ei eralda, siis Venemaa võidab Ukraina sõja.
Ingliskeelne aruteludokument kannab pealkirja "Kuidas sättida atlandiülene kaitsekoostöö edukaks: Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse sõjaline strateegia".
Aruteludokument on uuringutele toetuv üllitis, mis käsitleb poliitikate kujundamisele olulisi küsimusi laiemast ja tasakaalustatud vaatepunktist. See võib osaliselt toetuda algupärastele uuringutele, kuid aruteludokumendid asetavad analüüsi olemasoleva kirjanduse laiemasse konteksti ja keskenduvad, lähtudes poliitikate vaatepunktist, täpselt teemale.
Kaitseministeeriumi üllitises kirjutatakse (lk 21):
"Venemaa kallaletungi tulemus määrab ära Ukraina ja Euro-Atlandi piirkonna tuleviku. Iga lahendus peale Ukraina võidu – millega austatakse Ukraina iseseisvust ja territoriaalset terviklikust – on strateegiline ja väga kallis viga, mis kõlab vastu terves maailmas. See on vaenulikele jõududele ohtlikuks eeskujuks meile taas väljakutse esitamiseks.
Ajal kui kaalul on vabadus, ei pea suurima põlvkonna [kes võitles 2. Maailmasõjas] ohvreid mitte ainult meeles pidama, vaid neid tuleb põhimõtteliselt kaitsta. Tänaseks on kõik Euro-Atlandi kogukonna liikmed andnud midagi, kuid ukrainlased on andnud endast kõik.
Oma püsivate strateegiliste eesmärkidega, mille eesmärgiks on Euroopa kaardi ümber joonistamine, mille hulka kuulub mõjusfääride taasloomine ja puhvertsoonide taaskehtestamine, seab Kremli režiim küsimuse alla Ukraina õiguse olla olemas ning ähvardab NATO-t. Venemaa ehitab oma eesmärkide saavutamiseks taas üles oma sõjalist võimekust ja sõltuvalt Ukraina sõja tulemustest võivad tal olla [sõja lõppedes] märkimisväärsed tavarelvajõud, mida toetab täieliselt mobiliseeritud kaitsetööstus, mis võivad juba lähitulevikus ohustada Euroopa turvalisust.
Atlandiülese kaitsekoostöö edukaks muutmine, et see suudaks vastu seista kirjeldatud ohule, nõuab uuendatud poliitilist tahet ja vahendite panustamist, mis oleks mineviku ning tänase päeva ohvrite vääriline. Tõhusaks sõjapidamiseks on vaja igal aastal Ukrainale pühendada ainult 0,25 protsenti [kõigi NATO riikide] sisemajanduse kogutoodangust, mida kokku oleks ligikaudu 120 miljardit eurot ja see oleks rohkem kui piisav kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks."
Kaitseministeerium kinnitab, et osutatud määral Ukraina sõda rahastades, selle sõjaväge välja õpetades ning relvastades ei jää Venemaal muud üle kui hiljemalt 2026. aastal sõda kaotada.
Kaja Kallas lubas 14. detsembril ajakirjanikele, et Eesti annab järgmisel neljal aastal Ukrainale 0,25 protsenti oma aastasest sisemajanduse kogutoodangust, mida on ümmarguselt 80 miljonit eurot.
Venemaa kaitseeelarve on 2023. aastal hinnanguliselt 76,4 miljardit eurot.
Toimetas Karol Kallas