Eesti valitsuse kommunikatsioonibüroo on asunud koostöös suurte internetiplatvormidega kaitsma eelseisvaid riigikogu ja Euroopa parlamendi valimisi pahatahtliku väärinfo ja mõjutustegevuse eest. Täiesti läbipaistmatud ja äärmist poliitilist kallutatust üles näidanud ettevõtted hoolitsevad nüüd meie liberaalse demokraatia hea käekäigu eest, nendib Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri.

25. oktoobril ilmus Eesti Päevalehes märkimisväärne artikkel, mille autoriks on Raimo Poom. Artiklis informeeritakse lugejaid, et valitsuse kommunikatsioonibüroo on loonud “toimivad kontaktid” suurte internetiplatvormide (Facebook, Google, Twitter jne) siinse piirkonna esindajatega, olles mures Eesti avaliku ruumi kujundamise pärast valimiste eel.

Mures on muidugi kogu Lääne establishment, ja seda mitte niivõrd venelaste väidetava sekkumise või valeuudiste levimise, vaid senisele poliitilisele kursile osaks saanud tagasilöökide tõttu. Täpsemalt – mitmes lääneriigis on valijad teinud vale valiku (Brexit, Trump). Selle kordumist üritatakse vältida.

Eesti võimuringkondade kergenduseks on selgunud, et sotsiaalmeediaplatvormid osutusid “väga suhtlusaltideks”, eeldatavasti just lähenevate Eesti riigikogu valimiste ja europarlamendi valimiste tõttu. Praegu pannakse juba üheskoos kokku laiaulatuslikku monitooringusüsteemi, mis hakkab tööle detsembris.

Kuuldavasti on ajakirjanik Raimo Poom “süvariigiga” heades suhetes, mistõttu ei pane imestama, et sellest koostööst otsustati avalikkust informeerida just “uuriva ajakirjanduse” kaudu.

Kuid võttes arvesse globalistlike sotsiaalmeediaettevõtete ühelt poolt äärmiselt erapoolikut, kallutatud käitumist ning teiselt poolt läbipaistvuse täielikku puudumist, kõlab artiklis esitatud informatsioon äärmiselt kurjakuulutavalt.

Päevaleht kirjutab, et suured sotsiaalvõrgustikud on lääne valitsuste kasvava pahameele tõttu pidanud parandama postituste kontrollimist. Eks seda “kontrolli paranemist” ole teiste seas tunda saanud ka portaal Objektiiv ja mitmed selle toimetajad või kaasautorid. Nii Eestis kui mujal maailmas kurdavad peamiselt just konservatiivid või rahvuslased, et nende sõnumite levikut sotsiaalmeedias on tunduvalt kärbitud ning neile jagatakse lahtise käega keelde ja piiranguid.

Poom rahustab, et Eesti valitsusasutustel polevat siiski n-ö punast nuppu, mille abil mõnd postitust keelata või kustutada. Ametnikud saavad vaid pöörduda sotsiaalmeediaplatvormide poole, otsustajaks jäävad viimased.

Sellegipoolest on olukord selline, et koostöös meie valitsusstruktuuridega hakkavad Eesti demokraatiat valeinfo ja mõjutustegevuse eest kaitsma globalistlikud ettevõtted, mille jõupositsioon tuleneb nende monopoolsusest ning mis on saanud kurikuulsaks oma poliitilise kallutatuse, ebaselgete reeglite ning läbipaistmatu ja täiesti suvalise käitumise tõttu.

Palju õnne.

Üldisemalt aga terendab silmapiiril (või on juba kätte jõudnud) sedalaadi “valgustatud demokraatia”, kus

  • valijad langetavad oma “informeeritud otsuse” valitsuse abiga;
  • formaalselt kehtib sõnavabadus, ent vihakõne ja dehumaniseerimise vastu võitlemise ettekäändel summutatakse ebasobivad arvamused;
  • vaatamata deklaratiivsele südametunnistus- ja väljendusvabadusele ei ole nn liberaalsete väärtustega vastuolus olevate veendumuste avalik väljendamine soovitav.

 

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!