Püsivalt eduka riigi tagamiseks vajame kõlbelisi inimesi, kellel on püsiväärtustele tuginevad teadmised ja oskused ning tahe luua tasakaalustatud kultuurivälja, mis katab optimaalsel tasemel kõik põhivajadused kogu maal. See on meie odavaim ja tõhusaim meetod jõudmaks püsivalt parimate majandustulemusteni, mis antud ressurssidega võimalik.

Riigi edukust loovad inimesed kõigil elualadel, sealhulgas majanduses, ja mõjutab see kogu rahvast. Selle hindamiseks ainult majandusedu näitajatest ei piisa. Kuuldavasti mõõdab näiteks Bhutan edukust rahvusliku õnne kogutoodanguna. Meie õnne võti on siht õiglase ühiseesmärgi poole, mis kehtestatud põhiseadusega ja kaitstud ka liitumislepingus Euroopa Liiduga, sest ainult nii taasluuakse pidevalt seda maad hoidnud kultuurivälja kogu rahva eduks.

Väärtused alahinnatud

Tegelikkuses on majandus ülehinnatud ja väärtuskultuur alahinnatud. Aga pikaajaline edukus, ka majandusedu, on võimalik vaid piisava hulga kõlbeliste inimestega, kelle sisemiselt omaksvõetud moraalsed püsiväärtused suunavad igal alal teadmiste ja oskuste ellurakendamist heal ja õiglasel eesmärgil. See loob edukuse püsiva vundamendi.

Püsiväärtusteks on objektiivsed ja universaalsed moraalitõed – õiglus, hoolivus, ausus ja sõnapidamine, kui väärtusdilemmad lahendab õiglus. Nendest kinnipidamine on võimaldanud kultuuridel ellu jääda ja areneda, nagu loodusseadustest tulenevaist taluvuspiiridest kinnipidamine tagab pikaajaliselt sobiva elukeskkonna elusloodusele ja inimesele.

Just tänu püsiväärtustega inimestele oleme meiegi vanima paikse rahvusena Euroopas püsinud, laskmata katkeda üle 10 000 aasta vanust pärandilõnga ja luues põliskultuurina eripärase, sellele maale omase elulaadi, mille väärtuselises vundamendis on ühendatud üldinimlikud püsiväärtused kui inimese heade tegude allikas ja meie regionaalsed eripärad, mis üheskoos moodustavad kordumatu rikkuse. Püsimajäämiseks eduka riigina tuleb igaühel oma teadmisi ja oskusi kasutada meie elulaadi hoidmiseks ja kaitsmiseks, sobivalt ja jõukohaselt täiendades, kuid mitte vägivaldselt muutes. Oluline on, et riik ja rahvas toimiksid samasuunaliselt.

Ajaproovile vastu pidanud püsiväärtusi kannab rahva eliit. Selle osakaalu kasvatamine igal elualal on kõige odavam ja tõhusam, paraku ebapiisavalt kasutatud edukuse reserv – aina enam napib turvatunnet, kui põhivajadused jäävad katteta.

Kõlbeline eliit kaitseb vaimselt ja füüsiliselt terve inimese elukeskkonda. Rahva eliidi mõiste erineb siin tavakäsitlusest, sest seda iseloomustatakse eelkõige isiksuste ühistunnuse – moraalsete väärtuste – kaudu. Kuna tegude põhjused on isiksuse tasandil, siis saab kogu rahvast iseloomustada vaid isiksuse moraalsete väärtuste kaudu, millest teod sõltuvad. Kuid enamik moraalseist väärtustest on suhtelised, muutudes ajas ja ruumis koos oludega. Kõlbelistel püsiväärtustel seevastu on objektiivne iseloom – nad on isiksuse süvaomadusteks, mis suunatud elukaitsele. Neist lähtuvad teod kaitsevad vaimselt ja füüsiliselt terve inimese kestmajäämist. Seega on kõlbelised püsiväärtused lubatud väärtuspiiriks, mis kaitseb elu ja kultuuri püsimist. Valdkondlikku tipptaset tähistav eliit – näiteks võimu-, äri- või vaimueliit – võib, aga ei tarvitse moraalses mõttes kuuluda rahva paremiku hulka. Seetõttu peab rahva tõeline eliit olema eelkõige kõlbeline.

Eliit loob turvalisust, kaitstes põhivajaduste häireteta katmist kogu riigis: terve inimese taastootmist, õiguskindlust, teadmiste edastamist, elatusvahendite tootmist ja hingehoidu. Sõltub see riigi funktsionaalsete põhiinstitutsioonide ülesehituse otstarbekusest ja mõju ilmneb neis erinevalt: näiteks seaduste kooskõlas põhiseadusega ja nende tõlgendamisel õigusemõistmisel, lähtuvalt seaduste mõttest; riigi haldusstruktuuri sobivuses kultuuriruumi ülemaaliseks laiendamiseks; haridussüsteemi tulemuslikkuses –püsiväärtustele tugineva mõtlemisvõimena ja kooskõlas tööturuga; majandushoobade toimimisvõimes; kodu turvalisuse kaitsmises kõigi institutsioonide kaudu jne.

Eliidi mõju ilmneb suhtumises kultuurivälja loomise tingimustesse ühise põhivajaduse rahuldamisel.

Õiglus tegudes peegeldab suhtumist õiglasesse ühiseesmärki – püsimisse. Õiglane eesmärk määrab tegude õigluse. Hoolivus puudutab kaitsvat suhtumist kõigisse arenguressurssidesse – iseendasse, perekonda ja inimvarasse, loodusvaradesse, loodud varadesse ja riiki. See tähendab hoolt iseenda ja teiste vaimse ja füüsilisest tervise eest, et võimaldada maksimaalselt välja arendada sünnipärased eeldused ja hoolika peremehe säästlikku suhtumist kõigisse varadesse, eelkõige meie suurimasse ühisvarasse – oma riiki. Ausus määrab suhtumise töösse, võimaldamata toodete ja teenuste praaki. Sõnapidamine suhtumisel koostöösse annab lepingutele püsivuse ja loob usalduslikud suhted partnerite vahel.

Eliit kaitseb kõlbelisi püsiväärtusi rünnakute eest, mis sagenevad koos globaliseerumise, tehnoloogilise arengu ja riikideülese ülemvõimu kasvuga. Rünnatakse kas avalikult meie põlist elulaadi, kodu, perekonda, keelt ja varasemaid saavutusi või varjatumalt, moonutades vabaduse, demokraatia ja sotsiaalsete väärtuste mõistesisu. Koos sellega tähtsustub eliidi osa. Vastuseis rünnakutele nõuab eliidilt eesmärgikindlust, mõistlikkust, mõõdukust ja julgust.

Eliidi hulka võib kuuluda iga inimene, sõltumata staatusest ja ühiskondlikust rollist. Kuidas teda ära tunda? Väga lihtsalt – ehtsa naeratuse kaudu, mis kingitakse kaasteelisele ühisel teel – kas otse või tegudena, mis loob rõõmsa äratundmise inimlikust ilust, jättes jälje kogu eluks ja külvates lootust ning usku tulevikku. Miljon väikest head tegu iga päev on uskumatult suur jõud. Keepsmiling seda ei asenda. Ja kui kõlbeliste püsiväärtuste kohal kõrgub erialane tipptase, on tulemused meie kõigi jaoks suurepärased.

Nii kindlustab eliit edukuse vundamenti – hoides üldinimlikke väärtusi ja kaitstes meie regionaalse eripäraga elulaadi, mida vajame vaimselt ja füüsiliselt terve inimese stabiilseks arenguks sellel maal.

Optimaalne kultuuriruum

Kui eliiti on igal elualal piisavalt, siis on tulemuseks optimaalne kultuuriruum tervele inimesele, kui seda ei rikuks väärtuspiiride ületamisest tulenevate arenguohtude kasv: äririigistumine ja külade väljasuretamine, elutahte langus, vaimse ja füüsilise tervise häired, ennasthävitav elulaad, kuritegevus, asendustegevused jne. Kui optimaalne kultuuriruum annab võimaluse maksimaalseks potentsiaalseks majanduskasvuks, siis nüüdisaegsete ohtudega kaasnevate kahjude tõttu see ei realiseeru. Kui eliiti pole piisavalt, võivad kulud ületada ühiskonna taluvuspiiri ja viia riigi pankrotini.

Edukuse võti on isiksuse tasandil – tema veendumuste ja tahte kujunemises. Usaldusväärsed, väärtuskeskse kompetentsusega inimesed on kullafond, kelle toel saab eliiti laiendada. Nende abil kinnistub ühiseesmärk – põlise kultuurivälja säilimine – samasuunaliste tegevuste kaudu nii riiklikul kui riigivälistel juhtimistasanditel. Selleks on vaja igaühe veendumust, et püsiva edu aluseks saab olla vaid kooskõla loodusseadustest tulenevate taluvuspiiridega nii looduses kui ühiskonnas, tahet isiklikult panustada väärtuskesksesse riiklikku strateegiasse ja valikuoskust, nähes seost põhiseadusliku ühiseesmärgiga – igal mõttel, sõnal ja teol on kas riiki ehitav või lammutav väärtus.

Veendumused ja tahe on kujundatavad nii enesekasvatusega kui teiste mõtteviisi muutes, eelkõige isikliku eeskuju kaudu. Esmane juhtimisotsus tuleb aga alati teha omaenese väärtuste hoidmiseks püsiväärtuste piires ja sellest algabki Eesti edukus. Kui suudame piisavalt edeneda väärtuskultuuris, muutes püsiväärtused läbi elutahte, usu, lootuse, loomingulisuse ja turvalisuse kasvu püsivaks majanduskasuks kõigile, võib meie kogemusest kujuneda kogu Euroopa Liitu mõjutav edulugu.

Artikkel avaldati esmalt pealkirja "Eesti vajab kõlbelist eliiti" all ajalehes Äripäev konkursi "Edukas Eesti" raames (07.03.13) ja laiendatud kujul Forseliuse Sõnumites (nr 21, 2013). Portaalis De Civitate on artikkel avaldatud autori loal. Artikli autor Meeri Lakson on hariduselt majandusgeograaf.