Eesti kulutab rohkem kui 6,7 miljoni väidetavalt Covid-19 vastu aitava vaktsiini hankimiseks tõenäoliselt üle kaheksakümne kuue miljoni euro.
Tänaseks ei soovi Covid-19 vastu süstida ning süste "võimendada" suurt enam keegi.
Eesti riik on otsustanud hankida 6,7 miljonit doosi Covid-19 vastu süstitavaid aineid. Nimetatud ainete hankimisega tegi algust kunagine keskerakondlasest tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning seda kava on jätkanud nii järgnevad Kesk- ja Reformierakonna kui Isamaa, Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valitsused.
Kiige ministriperioodi ajal liitus Eesti Euroopa Liidu korruptsioonihõngulise Covid-19 süstiainete ühishankega, mille tulemusel peab 1,3 miljoni elanikuga Eesti Pfizer/BionTechi ja Moderna käest ostma 6,7 miljonit doosi erinevaid mRNA-aineid.
Vähiravifond "Kingitud elu" kogus eelmisel aastal inimeste aitamiseks, keda Haigekassa ei abista, annetusi ca 3,5 miljonit eurot.
Sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Peep Peterson rääkis 14. detsembri riigikogu infotunnis, et 6. detsembri seisuga oli Eesti ladudes 1,4 miljonit doosi vaktsiinide nime all manustatavaid Covid-19 vedelikke, millest rohkem kui kaks kolmandikku moodustab Pfizer/BioNTech mRNA aine.
Tänu Kiige sõlmitud EL ühishanke lepingutele peab Eesti 2023. aastal ostma juurde 1 305 000 doosi lõpuni välja selgitamata mõjudega vedelikke. Sellele lisaks tuleb uue aasta alguses veel saadetis Modernalt. Peterson nimetab seda kõike "sundtarneteks", mille eest tasumiseks on järgmises eelarves ette nähtud 28 miljonit eurot. See on ainult "planeeritud" raha ja summa võib osutuda suuremaks.
Esimeste vedelikuostude kohta on teada, et ühe doosi eest maksid riigid ligikaudu kolm eurot. See number võib olla siia-sinna, sest lepingud on salajased.
Eestis on kahe doosiga süstitud 847 925 inimest, mis tähendab pisut alla 1,7 miljoni süsti, mis omakorda tähendab kokku (vähemalt) 5,1 miljonit eurot raha.
Eeldades, et laos seisvad 1,4 miljonit süstidoosi on ostetud sama doosihinnaga, siis neile seerumitele on kulutatud 4,2 miljonit eurot.
Seni on Eesti ostnud 3,1 miljonit vedelikudoosi, mille eest maksti tõenäoliselt kokku 9,3 miljonit eurot.
Kui Eesti maksab 2023. aastal 1,3 miljoni süsti eest 28 miljonit eurot, siis teeb see ühe sutsu kohta 21,4 eurot.
Eestil jääb peale tulevase aasta 1,3 miljoni doosi osta veel 2,3 miljonit süstiannust, ehk raha kulub nende peale lisaks vähemalt 49 miljonit eurot.
Kokku läheb Jüri Ratase ja Kaja Kallase valitsuste tegevus Eesti rahvatervisetööstusele hinnanguliselt eurodes maksma rohkem kui 86 miljonit.
Toimetas Karol Kallas