Massisisserände kulud ulatuvad Prantsusmaal aastas kümnete miljardite eurodeni, kuid president Emmanuel Macron leiab, et immigratsioon on osa Prantsusmaa DNAst.
Prantsusmaa on alati olnud sisserändajate riik. Sisseränne on osa meie DNAst, see on meie riigi tugevus ja seda on olnud alati meie majanduse jaoks vaja," vahendab Macroni sõnu uudisteportaal ReMix.
Ajalehele Le Parisien antud mitmekesises intervjuus kinnitas president, et soovib jätkuvalt tõsta pensioniiga ja selgitas, miks tema Prantsusmaa nägemuses vajab riik rohkem sisserännet.
Ta tõi oma vaate põhjenduseks, et Prantsusmaa kaevandused poleks 20. sajandil saanud hakkama ilma Poola sisserändajateta ja põllumajandus ilma hispaanlaste, itaallaste ning endiste Aafrika asumaalasteta.
"Kui poleks Aafrika sisserändajaid, siis kuidas ehitussektor oleks saanud hakkama? Nagu te teate, oli juba toona liikumisi, mis olid nende sisserändajate vastu," rääkis Macron.
Ta tunnistas, et viimaste aastakümnete sisserände kasusid ja kahjusid võib hinnata mitmel moel, kuid tema väitel on sisserändel riigi tänases majanduses oluline roll.
"Ütleme otse: kas restoranitööstus, põllumajandus ja palju teisi valdkondi saaks tegutseda ilma sisserändeta? Me peame olema ausad ja vastama, et "ei saaks"," rääkis president ajakirjanikele.
"Aga liikumine peab olema kahesugune. Me peame looma olukorra, et iga prantslasest mees ja naine, kes saab tööd teha, teeks seda," leidis Macron arutledes, et majandus ei saa toetuda ainult sisserändele.
"Me ei tohi lubada, et meie töötuse määr on nii kõrge ajal, kui otsitakse nii palju töötajaid kohtadele, mida võivad täita inimesed, kes täna saavad töötu abiraha," lisas ta.
Sisserände kulud
Erinevalt Macroni väidetest näitab statistika mitte-Euroopa sisserände kohta kainestavaid numbreid. Näiteks kulub väga palju raha ja ressursse sisserändajate jõukudega võitlemisele. Samuti on tänu sisserändele suurenenud kuritegevus ja isegi Macron tunnistas novembris, et poole Pariisi kuritegudest panevad toime sisserändajad. Mõnes linnas on sisserändajate ja kohalike kuritegevuse suhe veelgi hullem.
Prantsusmaa väärdunud sisserändesüsteem on kaasa toonud ka tragöödiaid, kelle hulgas on näiteks 12-aastane Lola, kelle Alžeeria päritolu sisserändaja oktoobris vägistas, siis tema kõri läbi lõikas ja pärast kohvrisse toppis.
Suur hulk uuringuid näitavad, et sisserändega kaasnevad prantslaste jaoks tohutud kulud ja sisserändajate majandusliku kasu väide on müüt. Prantsusmaa sisserände kahjud ulatuvad erinevate hinnangute kohaselt aastas kuuest kuni 44 miljardi euroni ja poliitilise keskpõranda analüütikud seavad kahjud 20–25 miljardi kanti.
Ehkki põllumajanduses ja restoranitööstuses on sisserändajatel oluline osa, viivad nad teiselt poolt alla palgataseme. Suur osa sisserändajatest ei taha tööle minna, on rahul sotsiaaltoetustega ja keelduvad lõimumast. Samuti tõstab sisseränne eluasemete hindu, linnades tekib ülerahvastatus ning koolid segregeeruvad. Isegi Pariisi valgest rassist progressistid panevad võimalusel oma lapsed viisakamatesse erakoolidese mitmekesisuse eest peitu.
Kuigi Prantsusmaa on olnud Euroopa-sisese rände sihtriigiks sajandeid, olid sisserändajate arvud väikesed ja riik on jäänud prantslastele. Väljastpoolt Euroopat lähtuv sisseränne on suhteliselt hiline nähtus ja viimastel aastakümnetel on see jõudnud piirini, mis ähvardab riigi demograafiliselt pahupidi pöörata.
Toimetas Karol Kallas