"Ukraina sõjapõgenikule makstakse toetust kuus toimetuleku piirmäära. See praegu on 900 eurot, kui riigikogu võtab vastu toimetulekupiiri tõstmise, siis see tõuseb 1200 euroni," rääkis sotsiaalkindlustusameti kriisistaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Kert Valdaru ERRile.
Kuigi võimalused elamispinna üürimiseks peaksid olema võrdsed kõigile, eelistavad korterite omanikud sõjapõgenikele kohalikke elanikke, kirjutab ERR.
Üürihinnad hakkasid vaikselt tõusma juba aasta tagasi, kuid nüüd on need tõusnud järsult 20-30 protsenti. "Kui ma vaatan kasvõi portaali, siis ma näen, et Mustamäel näiteks on kahetoalisi kortereid täna üürile anda 30 ringis, mida on tegelikult väga vähe," kommenteerib üüripindade nappust Indrek Peedo Uus Maa Nord kinnisvarabüroost. Aasta tagasi oli vabu kortereid ligi kaks korda rohkem.
Üle poole üüripinna otsijatest on sõjapõgenikud, kuid omanikud eelistavad paraku kohalikke. "Kardetakse eelkõige seda, et nende maksevõime ei ole Eesti enda inimestega samaväärne ja kardetakse seda, mis siis juhtub pärast, kui juhuslikult jäetakse üüri- või kõrvalteenuse eest maksmata," tõdeb Peedo.
"Praegu riik töötab ka selle nimel, et toetada üüriturule Ukraina sõjapõgenike sisenemist. Selleks tulevad toetavad meetmed, mis näevad ette, et Ukraina sõjapõgenikule makstakse toetust kuus toimetuleku piirmäära. See praegu on 900 eurot, kui riigikogu võtab vastu toimetulekupiiri tõstmise, siis see tõuseb 1200 euroni," selgitas riigipoolseid abimeetmeid sõjapõgenike üüriturule sisenemiseks sotsiaalkindlustusameti kriisistaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Kert Valdaru.
Toimetas René Allik