ERR levitas SAPTK kohta 5 aastat laimu, hoolimata Pressinõukogu taunivast otsusest

ERR keeldub avaliku vabanduse esitamisest

ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Foto: Scanpix

Eesti Rahvusringhääling jättis koguni viieks aastaks avalikult oma portaalis kättesaadavaks SAPTK suhtes laimu levitava artikli, tegemata artikli juurde vähimatki märget selle kohta, et Pressinõukogu taunis juba 2014. aastal kõnealuse artikli avaldamist, tuvastades selles ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumise. Seejuures keeldub ERR avalikult oma viga tunnistamast ja sellega seonduvalt avalikku vabandust esitamast.

22. novembril pöördusin Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) poole järjekordse kaebusega, paludes riikliku ajakirjandusorganisatsiooni palgal oleval ajakirjanduseetika nõunikul Tarmu Tammerkil anda hinnang tõsiasjale, et ERRi portaalis on endiselt vabalt kättesaadav SAPTK suhtes absoluutset ja alatut vale levitav artikkel, mis kuulutab juba pealkirjas, nagu oleks SAPTK-l oma nõukogu liikmete kaudu mingid sidemed Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikondlastega – seejuures ilma vähimagi märketa, et Pressinõukogu on tuvastanud selle artikliga ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumise ja langetanud ERRi suhtes tauniva otsuse.

Kirjutasin Tammerkile ja koopiana ka ERRi üldaadressile, ERRi juhatuse esimehele Erik Roosele, ERRi nõukogu esimehele Rein Veidemannile, ERRi päevakajaliste saadet juhile Anvar Samostile ja ERRi nõukogu liikmele Urmas Reitelmannile saadetud kirjas nii:

“Kuidas on võimalik, et ERR on jätkanud aastaid nende SAPTK laimamiseks ja häbimärgistamiseks mõeldud valede tiražeerimist olukorras, kus Pressinõukogu on teinud juba viis aastat tagasi nii vastavad valed liikvele lasknud EPLi/Delfi kui ka neid valesid tiražeerinud ERRi suhtes selgelt taunivad otsused (vt vastavalt siit ja siit), osutades et kõnealused seosed on otsitud ning nende esitamiseks puudub õigustus? ERR ise on ju vahendanud niisugust taunivat otsust, nagu ülalpool viidatud, tuues välja, et “Pressinõukogu hinnangul on seosed liiga kaudsed, üldised ja tõendamata, et nimetada Vooglaiu sihtasutuse juhte ja Jakuninit istumas ühes paadis.”

Ometi ripub endiselt ERRi portaalis avalikult kättesaadavana artikkel, mis väidab vastupidist. Eriti häiriv on mitte ainult see, et ERR ei ole laimu levitavat artiklit juba aastaid tagasi maha võtnud, vaid ka see, et artikli juures puudub absoluutselt igasugune märge selle kohta, et Pressinõukogu on ERRi sellise artikli avaldamise pärast ja EPL/Delfit ERRi poolt refereeritud väidete liikvele laskmise pärast tauninud. (Sellest, et algselt esitas ERR väite juba artikli pealkirjas faktina, mitte EPL/Delfi väite vahendamisena, ei hakka enam eraldi rääkima – just nagu ei hakka rääkima sellest, et juba alguses tiražeeris ERR neid valesid ilma SAPTK seisukohta kajastamata ja selles osas pole samuti midagi muutunud).

Laimu levitamise jätkamist hoolimata Pressinõukogu selgelt taunivast otsusest on raske pidada muuks kui sihiteadlikuks pahatahtlikkuseks, mistõttu on järjekordselt põhjust küsida, kas oleks avalikes huvides paluda kohtul ERRi niisugusele käitumisele õiguslik hinnang anda.

Nagu te kindlasti teate, ütleb võlaõigusseadus paragrahvis 1047 lõige 1, et “isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.” Sama paragrahvi teine lõige lisab, et “teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.”

Kokkuvõttes palun selgitust, miks ERR nii ebaprofessionaalselt käitub ja kas te tõesti leiate, et selline käitumine on eetiline. Minu parima arusaamise kohaselt vähegi soliidsed inimesed nii ei käituks. Lisaks palun anda teada, kuidas peaksite oma vea tunnistamise korral õigeks heastada SAPTK-le kahju, mida olete tekitanud, jätkates Pressinõukogu taunivast otsusest hoolimata viis aastat pahatahtliku laimu levitamist.

Lisaks eelnevale olgu mainitud, et EPL/Delfi on sama asjaga seonduvalt lisanud temaatilise artikli lõppu märke, et artikliga on Pressinõukogu otsuse kohaselt rikutud ajakirjanduseetika põhimõtteid. ERR on hoidnud aga sama vale tiražeerivat artiklit avalikkusele kättesaadavana viis aastat ilma igasuguse niisuguse märketa, andmata lugejatele mingitki infot selle kohta, et artikliga levitatakse Pressinõukogu hinnangul põhjendamatuid väiteid (laimu) ja rikutakse ajakirjanduseetika põhimõtteid.”

Veel samal päeval ehk 22. novembril laekus Tammerkilt ka vastus, kus ta selgitas:

“Täname tähelepaneku eest. Avastasime Teie kirja peale, et kahjuks oli märge pressinõukogu otsusest algse artikli juurde jäänud 2014. a. novembris panemata.

Viitate ERRi pahatahtlikule tegutsemisele. Võin kinnitada, et nii see pole. Selgus, et pressinõukogu otsuse saabumine sattus ajale, mil portaalil ei olnud seoses kaadrimuudatustega ajutiselt tegevjuhti, kes oleks saanud hoolitseda, et vastav märge ilmuks ka algse loo juures. See pole õigustus, vaid selgitus, miks asjad nii läksid.

Oluline on, et ERRi uudisteportaal avaldas pressinõukogu tauniva otsuse kohe, 25.11.2014. See on eneseregulatsiooni nõuete juures kõige tähtsam. Nüüd on tehtud ka märge algse artikli juures. Pressinõukogu statuut ei näe ette artiklite kustutamise nõuet toimetustele.”

Kuivõrd ma ei soovinud Tammerkilt vaid informaalset selgitust, vaid esitasin ametliku kaebuse ja eeldasin seega selle ametlikku menetlemist, siis saatsin 23. novembril omalt poolt alljärgneva vastuse:

“Ma ei saatnud mitte tähelepanekut, vaid esitasin kaebuse.

Seega ootan kaebuse korrektset menetlemist, mille osaks on muu hulgas (1) hinnangu andmine, kas ERR on rikkunud järjekordselt ajakirjanduseetika põhimõtteid, jättes viieks aastaks avalikult kättesaadavaks SAPTK suhtes laimu levitava artikli, ilma lisamata artikli juurde märgetki, et Pressinõukogu on seda artiklit tauninud, tuvastades selles ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumise. Samuti peaks olema kaebuse menetlemise osaks (2) väljaselgitamine, kelle süül on selline sigadus SAPTK suhtes toime pandud ning kes ja kuidas selle eest vastutab – ajakirjanduseetika nõunik, veebiuudiste- ja portaalide juht või keegi kolmas.

Kas ERRis on üleüldse välja töötatud ja kehtima pandud kord, mille kohaselt tegutsetakse teiste inimeste õiguste austamiseks ja ERRi vastutuse kandmiseks olukordades, kus ERR on rikkunud ajakirjanduseetika põhimõtteid? Kui selline kord on olemas ja kehtib, siis peab ju keegi vastutama ka selle korra järgimise eest. Kas see mitte ei ole Teie enda vastutus, et ERRis avaldatud artiklid ja muud käsitlused, millega on rikutud ajakirjanduseetika põhimõtteid, saaks kas maha võetud või vähemalt tähistatud selgelt märkega, mis osutab ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumisele? Igal juhul olite juba 2014. aastal, kui kõnealune SAPTK suhtes laimu levitav artikkel avaldati ja selle kohta Pressinõukogu poolt tauniv otsus tehti, oma ametis ERRi ajakirjanduseetika nõunikuna.

See, kuidas ERR ikka ja jälle SAPTK suhtes ajakirjanduseetika põhimõtteid rikkudes eneseõigustuslikult selgitab, et nii juhtus kogemata, juhuslikult, mingi arusaamatuse tõttu, halbade asjaolude kokkulangemise tagajärjel vms, on muutunud farsiks. Tähelepanuväärselt ei ole ERR mitte kunagi mitte üheski asjas eksinud SAPTK kasuks – eksimused on pidevalt ühesuunalised, ikka ja jälle meie kahjuks, olgu jutt valimiste eel laimavate kahtluste levitamisest, nagu oleks me oma teavituskampaaniaga rikkunud valimisseadust, meie meeleavalduse kajastamisel kommentaaride võtmine oponentidelt, aga mitte meilt kui meeleavalduse korraldajatelt, või raadioeetris kuulutamisest, nagu oleks Märt Vooglaid sokutanud Aadu Luukase missioonipreemia onupojapoliitika korras mulle kui oma vennale. Sellises kontekstis ei ole lihtsalt usutav, et tegu on ikka ja jälle süütute eksimustega.

Praeguselgi juhul on naeruväärne väita või mõista anda, et kuna ERRi portaalil vahetus 2014. aasta sügisel juht, siis polnud inimest, kes oleks võinud hoolitseda kõnealusesse artiklisse Pressinõukogu poolt tehtud taunivale otsusele viite lisamise eest või artikli maha võtta – naeruväärne on see teadmises, kui palju inimesi ERRis ja selle portaali juureski töötab ning kui palju personaliressurssi ERRi käsutuses seega on.

Mis puutub Teie väitesse, et Pressinõukogu statuut ei näe toimetustele ette artiklite kustutamise nõuet, siis formaalselt võib see ju nii olla, aga kas Te ei leia, et kui ERR on tiražeerinud mõnes oma artiklis SAPTK või kellegi teise suhtes täielikku laimu ning see on ka Pressinõukogu otsusega kinnitust leidnud, siis oleks soliidne laimu levitav artikkel maha võtta, et laimu levitamisele piir panna? Meie Objektiivis küll teeks nii – see oleks elementaarne – ja niisuguse käitumise kohasusele viitab ka ERRi hea tava, mille kohaselt eeldab usaldusväärsus täpsust ajakirjanduslikus tegevuses (punktid 1.1. ja 1.2.).

Lõpetuseks palun endiselt vastust minu küsimusele, kuidas peab ERR õigeks heastada SAPTK-le kahju, mida olete tekitanud, jätkates Pressinõukogu taunivast otsusest hoolimata koguni viis aastat meie suhtes pahatahtliku laimu levitamist, mitte ainult laimu levitava artikli avaldatuks jätmise teel, vaid ka seeläbi, et artikli juurest on aastaid puudunud igasugune osutus, et sellega on Pressinõukogu otsuse (ja muuseas ka laimu lendu lasknud ajakirjaniku enda isikliku ülestunnistuse) kohaselt rikutud ajakirjanduseetika põhimõtteid.

Kas on mõeldav vähemalt see, et ERRi portaalis avaldatakse vastavasisuline vabandus? Vaadates jällegi ERRi poolt endale heas tavas seatud standardit (punkt 1.4.), peaks see olema vähim, milles vastutus teostub: “Rahvusringhääling tunnistab tehtud vigu ja parandab need. Isiku ees, kelle kohta on esitatud vigane või vale informatsioon, vabandatakse. Paranduse ja/või vabanduse esitamisest keeldumine seab ohtu ERRi usaldusväärsuse.”

Selguse huvides olgu öeldud, et Pressinõukogu tauniva otsuse avaldamine 2014. aastal ei kvalifitseeru siin vea tunnistamise ja parandamisena, rääkimata vabandamisest, sest jutt käib veast, mida ERR pani toime viimased viis aastat kuni eilse päevani.”

Kuivõrd sellele kirjale mitme päeva jooksul vastust ei laekunud, siis helistasin 28. novembril Tammerkile, et uurida, kas tal on plaanis minu kaebust menetleda ja sellele vastata.

Telefonivestlusest ei ilmnenud, et Tammerkil niisugust kavatsust oleks. Kui küsisin, et kas ERR avaldab vähemalt uudise, kus nenditaks järjekordselt SAPTK suhtes ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist ja vabandataks selle pärast, Tammerk konkreetset vastust ei andnud. Pigem väljendas ta selles osas eitavat seisukohta, selgitades, et niisugune uudis looks rohkem segadust kui selgust. Samas lubas ta küsimuse veel kord üle vaadata ja anda hiljemalt reedel, 29. novembril oma seisukohast teada.

Reede pärastlõunal laekuski Tammerkilt lakooniline kiri, mille kogu sisu oli järgmine:

“Vastasin kaebusele 22.11.2019. Loo juures on viide pressinõukogu otsusele ja teistele asjassepuutuvatele artiklitele.”

Nagu näha, ei võtnud Tammerk vaevaks vastata ühelegi sisulisele küsimusele ning ERRi poolt jäi seega kõlama seisukoht, et mingit avalikku vabandust neilt järjekordse ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumisega seonduvalt ei maksa loota, olgugi et SAPTK suhtes laimu levitav artikkel rippus viis aastat ERRi portaalis ilma vähimagi märketa, et Pressinõukogu taunis selle artikli avaldamist juba 2014. aastal.

Ilmselgelt kvaliteetajakirjanduse standarditest lähtuv väljaanne nii ei käituks. Vähim, mida niisuguses olukorras tuleb teha, on ERRi käitumise jäädvustamine ja selle avalikustamine. See ongi siinse artikli kirjutamise peamine põhjus. Lootus, et ERR loobuks SAPTK suhtes vaenulikust hoiakust ja lõpetaks oma ebaeetilise käitumise, on paraku kadunud. Sellega seonduvalt on kadunud ka elementaarne usaldus ja lugupidamine ERRi vastu.

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!