Indrek Neivelt: ERRi ajakirjanik Huko Aaspõllu alandab tõtt rääkivaid inimesi
Eesti ilmselt üks kompententsemaid majandusinimesi Indrek Neivelt tõdes 11. märtsil sotsiaalmeedias, et Eestis valitseb “vaikiv ajastu”.
Eesti ilmselt üks kompententsemaid majandusinimesi Indrek Neivelt tõdes 11. märtsil sotsiaalmeedias, et Eestis valitseb “vaikiv ajastu”.
Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots osutas ERRi saates „Otse uudistemajast", et inflatsioonis on väär süüdistada Ukraina sõda, isegi kui see on väga populaarne seisukoht, vaid raha väärtuse langemises on süüdi pidurdamatu keskpankade rahatrükk.
Miks riigimeedia toetab ja tiražeerib siinsete feminiekstremistide ängi ja tigedust kõige vastu, mis on eluterve, normaalne ja loomulik?
Seekordne "Meediakriitika" kaalub feministliku välispoliitika võimalusi ja rahvusringhäälingu juhikandidaate.
Ajal, kui Venemaa võtab vastu aina uusi teisitimõtlejate reaalseks vangistamiseks mõeldud seadusi, töötab ka praegune Eesti valitsus uute „vihakõnesteadusega", millega kaasneb reaalne vanglakaristus.
Saates "Meediakriitika" tuleb juttu "UV Faktorist" ehk leppimisest liberaalide moodi ning kodanik Vooglaidile meedias korraldatud kadalipust, millist pole Maarjamaal nähtud Mahtra päevist saadik.
Demokraatlikus Eesti Vabariigis on tänaseks kujunenud olukord, kus võimud ei rakenda küll füüsilisi mahalaskmisi, kuid kasutavad koroonapiiranguid, peavoolumeediat, seaduseloomet ja majanduslikke õõnestusmeetmeid selleks, et likvideerida "klassivaenlasi" ja "valgekaartlikke organisatsioone", kirjutab Ivan Makarov.
Meediakriitika selle aasta teine saade teeb otsa lahti sellise ajakirjandussisuga, mis peaks nõrganärvilistele olema sootuks keelatud.
Kui lüüa kokku kõik need eestlaste rahad, mis lähevad ERRile, Sirbile ja paljudele teistele eestlust viimastel aastakümnetel vaenavatele meediaüksustele, kõrgkoolide raudhartlebistidele ja õelatele vabaühendustele, siis läheb sellise estofoobia ülalpidamine meile maksma ilmselt kordades rohkem, kui on meie kaitsejõudude eelarve.
Eestlastel on aasta viimase päeva ärasaatmine väga omamoodi: no ikka rõõmustatakse, süüakse-juuakse, istutakse koos, pannakse pidu, hõisatakse, lastakse rakette – aga ka naerva ja ülevoolavas tujus eestlase silmanurkades võib märgata nagu mingit seletamatut kurbust.