Islamiäärmuslaste poolt Sri Lanka kristlaste vastu korraldatud veriste rünnakute ja Pariisi Jumalaema kiriku põlengu taustal ei tohiks unustada, et Euroopas vandaalitsetakse, rüvetatakse ja süüdatakse kirikuid peaaegu iga päev ning kuigi võimud ja meedia üritavad seda varjata, on vandaalideks enamasti moslemitest immigrandid, kirjutab Gatestone'i instituudi vanemteadur Raymond Ibrahim.
Üle Euroopa vandaalitsetakse, rüvetatakse ja süüdatakse loendamatuid kirikuid. Prantsusmaal rüvetatakse iga päev keskmiselt kahte kirikut. Saksa uudisteportaali PI-News andmetel registreeriti Prantsusmaal 2018. aastal 1063 rünnakut kristlike kirikute või sümbolite (krutsifikside, ikoonide, kujude) vastu. See kujutab endast 17% kasvu võrreldes eelneva aastaga (2017), mil registreeriti 878 rünnakut – mis tähendab, et olukord muutub aina halvemaks.
Kui vaadata mõningaid hiljutisi Prantsusmaal toime pandud rüvetamisi, siis ainuüksi veebruaris ja märtsis leidsid aset järgnevad intsidendid:
- Vandaalid rüüstasid Notre-Dame des Enfants kirikut Nîmes'i linnas ning võõpasid sellele inimväljaheitega risti, väljas leiti ka prügi hulka visatud ka pühitsetud armulaua leiba.
- Püha Nikolause kirikus Houilles'i linnas vandaalitseti veebruaris kolmel erineval korral – ühe vaimuliku sõnul purustati hindamatu 19. sajandi Neitsi Maarja kuju täielikult ning rippuv rist visati põrandale.
- Vandaalid rüvetasid ja purustasid riste ja kujusid Püha Alaini katedraalis Lavauri väikelinnas ning deformeerisid risti löödud Kristuse käsi pilaval viisil. Lisaks sellele põletati ära ka altarilina.
- Süütajad panid 17. märtsil vahetult pärast keskpäevast missat põlema Saint-Sulpice'i kiriku Pariisis.
Sarnaseid teateid tuleb ka Saksamaalt. Seal vandaalitseti ja/või süüdati ainuüksi märtsis neli erinevat kirikut. Saksa uudisteportaali PI-News sõnul on "aset leidmas hiiliv sõda kõige vastu, mis sümboliseerib kristlust: rünnakud mäe tippu paigaldatud ristide, tee ääres paiknevate pühakujude, kirikute ning viimasel ajal ka surnuaedade vastu."
Kes on aga peamiselt nende jätkuvate ja üha sagenevate Euroopa kirikurünnakute taga? Samas Saksa uudisloos on antud ka vihje: "Riste lõhutakse, altareid purustatakse, Piibleid süüdatakse, ristimiskive lükatakse kummuli ning kiriku ustele soditakse islamistlikke väljendeid nagu 'Allahu Akbar'."
Ühe teise, 2017. aasta 11. novembril ilmunud Saksa uudisloo kohaselt rünnati ainuüksi Alpides ja Baieris ligi 200 kirikut ning lõhuti palju riste: "Politsei tegeleb praegu üha uute ja uute kirikute rüvetamise juhtumitega. Rüvetajad on sageli noored sisserännanu taustaga märatsejad." Mujal kirjeldatakse neid ka kui "noori islamiste."
Kahjuks sagenevad mõnikord koos moslemite populatsiooni suure kasvuga Euroopa piirkondades ka rünnakud kirikute ja kristlike sümbolite vastu. Enne 2016. aasta jõule raiuti üle miljoni moslemiga Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal pead maha umbes 50 avalikul kristlikul kujul (sealhulgas ka Jeesuse omal) ning lõhuti krutsifikse.
2016. aastal pärast täiendava miljoni enamjaolt moslemist immigrandi saabumist Saksamaale teatas kohalik ajaleht, et Dülmeni linnas "ei möödu päevagi, ilma et rünnataks religioosseid kujusid vähem kui 50 000 elanikuga linnas ja selle vahetus ümbruses."
Ka Prantsusmaal paistab, et koos moslemiimmigrantide arvu kasvuga sagenevad ka rünnakud kirikute vastu. 2017. aasta jaanuaris avaldatud uuring näitas, et "islamistlike ekstremistide rünnakud kirikute vastu" kasvasid Prantsusmaal 38 protsenti, kerkides 273 rünnakult 2015. aastal 376 rünnakuni aastal 2016 – seejuures pandi enamik rünnakuid toime jõuluajal ning "paljud rünnakutest leidsid aset kirikutes ja teistes pühakodades".
Tüüpilise näitena sooritas üks moslemist mees 2014. aastal Thonon-les-Bains'i linna ajaloolises katoliku kirikus "ulatuslikke vandalismiakte". Piltidega illustreeritud uudisloo kohaselt "lükkas ta kummuli ning lõhkus kaks altarit, kandelaabrid ja kõnepuldid, hävitas kujusid, kiskus maha tabernaakli, väänas ära massiivse pronksist risti, lõi sisse käärkambri ukse ning lõhkus isegi mõned vitraažaknad." Samuti "trampis" ta pühitsetud armulaualeival.
Sarnaste näidetega teiste Euroopa riikide kohta saate tutvuda siit, siit, siit, siit ja siit.
Peaaegu iga kirikurünnaku puhul varjavad võimud ja meedia vandaalide identiteeti. Nendel harvadel juhtudel, kus avalikustataksegi, et kirikute rüvetajate puhul oli tegemist moslemite või immigrantidega, kannatavad nad "vaimse tervise probleemide" käes. Sellele juhitakse tähelepanu ka hiljutises PI-News'i uudisloos:
"Peaaegu mitte keegi ei kirjuta ega räägi suurenenud rünnakutest kristlike sümbolite vastu. Nii Prantsusmaal kui Saksamaal valitseb kõnekas vaikus kirikute rüvetamiste skandaali ja rüvetajate päritolu osas. Mitte ainsamatki sõna ega isegi väikseimat vihjet, mis võiks mingil viisil viidata immigrantidele. Mitte rünnakute toimepanejaid ei ähvarda põlu alla sattumine, vaid neid, kes julgevad kristlike sümbolite rüvetamist seostada sisserännanutega. Neid süüdistatakse vihkamises, vihakõnes ja rassismis."
Raymond Ibrahim on Gatestone'i instituudi tunnustatud vanemteadur ja USA konservatiivse mõttekoja Middle East Forum Judith Rosen Friedmani teadur. Ta on ühtlasi ka uue raamatu "Mõõk ja saabel, neliteist sajandit sõda islami ja lääne vahel" autor.
Tõlkis Martin Vaher