Euroopa Komisjon tegi pühapäeval ettepaneku jätta Ungarile välja maksmata 65 protsenti ühtekuuluvusfondi toetustest, kuna väidetavalt on riigil probleeme õigusriigi nõuetest kinnipidamisega. Samas esitas komisjon ka võimaluse, kuidas Ungari siiski 7,5 miljardi euro mahus toetused kätte saaks.
"Tänane otsus näitab selgelt Komisjoni tahet kaitsta Euroopa Liidu eelarvet ja kasutada selle olulise eesmärgi saavutamiseks kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid," ütles eelarvevolinik Johannes Hahn pärast volinike kolleegiumi koosolekut ajakirjanikele.
Hahni sõnul on Ungari siiski võtnud kohustuse 17 reformi elluviimiseks, mis peaks vastasseisu Euroopa Liiduga lahendama. Kavandatavaid muudatusi kiites rõhutas Hahn, et Euroopa Liidu õigusriigi mehhanism, mille alusel esmakordselt ajaloos ähvardab ühte riiki nüüd eurorahast ilmajäämine, ei ole ühekordne ja kui Budapest ei täida oma lubadusi, võib Komisjon protsessi uuesti alustada, vahendab ERR.
Euroopa Parlament kiitis eelmisel nädalal heaks raporti, mille järgi ei ole Ungari ei ole enam demokraatlik riik ja praeguse valitsuse all on sellest saanud valitav autokraatia.
Euroopa Parlament ärgitas Euroopa Komisjoni kasutama ära eelarve tingimuslikkuse võimalusi, mille järgi ei eraldataks Ungarile taasterahastu vahendeid enne, kui riik on täitnud kõik liidu poolt esitatud soovitused ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused.
2020. aasta lõpus lõi Euroopa Liit uue mehhanismi, mis võimaldab peatada rahalised vahendid süsteemsete õigusriigi probleemide tõttu, mis mõjutavad Euroopa rahandust.
Lõplik otsus selles küsimuses lasub aga liikmesriikide valitsusi esindaval Euroopa Liidu Nõukogul. Liikmesriikidel on nüüd üks kuu aega, et otsustada, kas komisjoni ettepanekud vastu võtta, ning seda perioodi on võimalik ka kahe kuu võrra pikendada.
Budapest teatas vastasseisu lõpetamise ootuses korruptsioonivastase institutsiooni ja Euroopa raha kasutamise töögrupi loomisest.
"Valitsus on kas nõustunud Euroopa Komisjoni nõudmistega või valdkondades, kus me ei saa nendega nõustuda, oleme jõudnud kompromissile, mis on mõlemale osapoolele rahuldav," ütles Ungari peaministribüroo juht Gergely Gulyas.
Kava kohaselt hakkaksid uued seadused kehtima novembrist.
"Komisjon jälgib nüüd olukorda. Ungari on täielikult pühendunud komisjoni informeerimisele muudatuste elluviimisest 19. novembriks, mis on ka meie ettepanekus välja toodud. Siis hindame olukorda uuesti ja tegutseme vastavalt," sõnas Hahn.
Poola lubas aga hääletada Ungarilt toetusraha äravõtmise vastu.
"Poola on tugevalt vastu Euroopa institutsioonide mis tahes tegevusele, mille sihiks on mõne liikmesriigi, antud juhul Ungari, ebaseaduslik rahast ilmajätmine," ütles Poola peaminister Mateusz Morawiecki.
Ühe riigi vastuseisust ettepaneku tõkestamiseks siiski ei piisa, kuna otsus kinnitatakse liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega.
Ungari europarlamendi saadik Balász Hidvéghi rõhutas, et "Euroopa peaks reageerima elektri- ja gaasiarvetele, mida pole võimalik maksta, pankrotistuvatele ettevõtetele, ähvardavale töötusele ja ebakindlusele, mitte teostama poliitilist nõiajahti Ungari vastu".
Teise Ungari europarlamendi saadiku Kinga Gáli sõnul "samal ajal kui Euroopa Komisjon ja Ungari valitsus üritavad läbi viia konstruktiivseid läbirääkimisi leiab aset häbimärgistamine, vaenuõhutamine ja probleemide tekitamine".
"See on järjekordne katse föderalistlike Euroopa poliitiliste parteide poolt rünnata Ungarit ja tema kristlik-demokraatlikku, konservatiivset valitsust ideoloogilistel põhjustel," seisis kirjalikus vastuses Ungarit autokraatias süüdistavale raportile, millele kirjutasid alla konservatiivsed Euroopa Parlamendi saadikud Hispaaniast, Prantsusmaalt, Poolast, Itaaliast ja Ungarist.
Ungari väidab aga, et teda rünnatakse nende hoiakute tõttu immigratsiooni, traditsiooniliste väärtuste ja multikultuursuse küsimuses ning jutt "õigusriiklusest" on kõigest ettekääne Ungari konservatiivse valitsuse kukutamiseks.
Paljud Brüsseli vasakliberaalsed parteid on võidelnud selle nimel, et nii Ungarilt kui ka Poolalt võetaks Euroopa Liidu rahastus ära. Paljud nendest parteidest on seotud ka miljardär George Sorosega.
"Ungari ja Euroopa vasakpoolsed on näinud kurja vaeva selle nimel, et tõkestada kokkulepet Euroopa Liidu ja Ungari vahel ning 'näljutada' ungarlasi," ütles Tamás Deutsch, valitseva Fideszi erakonna delegatsiooni juht Euroopa Parlamendi juures.
Samas on ta veendunud, et komisjoni otsus viib peagi viljakate läbirääkimiste kulminatsioonini Euroopa Liidu rahastuse osas ning Ungaril on sellele peagi ligipääs.
"Ei saa olema mingeid takistusi, et lõpetada läbirääkimised kolme kuu jooksul ning saada Euroopa Liidu rahastust," väitis ka Balázs Orbán, Ungari peaministri poliitikajuht.
Toimetas Martin Vaher