Euroopa Kontrollikoja auditi kohaselt näitab Rail Balticu liini reisijateveo hindamine, et see ei ole majanduslikult jätkusuutlik, sest aastaks 2030 kasutaks liini 4,6 miljonit reisijat aastas aga jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad sellised liinid teenindama 9 miljonit reisijat aastas. Samuti hilineb Rail Balticu valmimine ligi 10 aastat ning on algselt planeeritust 51% kallim.
"Rail Baltica liini reisijateveo osa hindamine näitab, et see ei ole majanduslikult jätkusuutlik, sest 2030. aastaks kasutaks liini 4,6 miljonit reisijat aastas. 60-minutilise sõiduajaga teeninduspiirkonnas elab kokku 3,8 miljonit inimest aga jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad sellised liinid teenindama 9 miljonit reisijat aastas," tutvustas Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts riigikogu liikmetele kontrollikoja auditit.
Kontrollikoja andmetel on Rail Balticu näol tegemist liiniga, mille teeninduspiirkonnas elab kõikidest kontrollikoja poolt auditeeritud raudtee suurtaristutest kõige vähem inimesi. "Vahe on väga suur, see mõjutab selle projekti sotsiaalmajanduslikku tasuvust, rääkimata tema majanduslikust tasuvusest," rääkis Parts.
Samas rõhutas ta, et kindlasti ei kritiseeri Euroopa Kontrollikoda kuidagiviisi Rail Balticu projekti ennast. "Meie partner või kriitika subjekt on Euroopa Komisjon ja mitte niivõrd liikmesriigid," selgitas Parts.
Rail Balticu kulud on nüüdseks 51% suuremad kui algselt planeeriti
Partsi sõnul kipub olema ka reegel, et projektid teostamise käigus üpris suurel määral kallinevad ning see on juhtunud ka Rail Balticuga. Projekti kulud on osutunud oluliselt suuremaks kui algselt planeeriti. Kulud on 51% ehk 2,35 miljardit suuremad kui kaheksa aastat tagasi planeeriti. "Ja see kõik on juhtunud projekteerimisfaasis. Mis saab veel ehitusfaasis?" küsis Parts.
Rail Balticu valmimine hilineb ligi 10 aastat
Rail Balticu ehitus on sarnaselt viiele teisele auditeeritud transpordi megaprojektile veninud ja kontrollikoja hinnangul on elluviimises projekti elujõulisuse aspektist raskesti talutavaid viivitusi. "Aeg ka maksab. Aastal 2008 oli Rail Baltica puhul poliitiline soovmõtlemine, et rong hakkab sõitma aastal 2020, pluss-miinus kaks aastat. Aga täna me räägime ikkagi juba aastast 2030," rääkis Parts.
Rail Balticu konkurentsivõime on kaheldav
Kontrollikoja hinnangul peab põhja-lõuna suunaline raudtee kaubavedu suutma konkureerida teiste transpordiliikidega, kuid Rail Balticu puhul ei saa konkurentsivõimes kindel olla. "Kontrollikoda ei ole leidnud ühtegi sellist realistlikku plaani, milliste majanduslike hoobadega ikkagi see kaup autodelt ja laevadelt sinna raudtee peale viiakse," muretses Parts.
Juhtimisprobleemid jätkuvad
Viimase probleemina on kontrollikoda välja toonud Rail Balticu juhtimisprobleemid. "Juhtimisprobleemid jätkuvad, seda me teame. Siin on mul oma isiklik kogemus ja sellega seotud emotsioonid. Ja see on üks suuremaid etteheiteid ka meie poolt Euroopa Komisjonile," nentis Parts, kelle sõnul ei puuduta see sugugi üksnes Rail Balticut spetsiifiliselt.
"On olemas teatud lihtsad reeglid, kuidas ühte või teist suurt transpordi megaprojekti juhtida. Tuleb luua ühtsed äriüksused, kellel on selge omaniku vastutuse loogika juba projekti investeeringute alguses," selgitas Parts. "Kõik need asjad, mis tegelikult said ju kokku lepitud – need ei ole praktikas realiseerunud. Ja kontrollikoda küsibki komisjoni käest, et miks ei ole."
Toimetas Martin Vaher. Allikas: Pealinn