Kuna Ukraina sõda ähvardab otsa saada, siis üha tõsisemalt arutatakse Euroopa Liidu liiduvabariikides, mis saab ligi 4,3 miljonist põgenikust.
Hetkel annab Ukraina põgenikele Euroopa Liidus seadusliku viibimise, töötamise ja sotsiaalteenuste õiguse 2022. aastast kehtiv ajutise kaitse direktiiv (TPD). Liiduvabariigiti suhtutakse arengutesse erinevalt – mõned koostavad seaduseid, mis lubavad Ukraina põgenikel jääda, teised soovivad nende koju tagasi pöördumist, vahendab Euractiv.
Enamus Ukraina põgenikest elavad Poolas, Saksamaal, Tšehhis ja Slovakkias.
Uuringud näitavad, et enne sõda Ukrainas elanud inimeste hulk, kes soovivad kodumaale tagasi pöörduda, langeb. Kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku (UNHCR) kontori sõnul kavatses 2023. aastal koju tagasi pöörduda 77 protsenti Ukraina põgenikest, siis 2024. aastal oli see number 64 protsenti. Teised uuringud näitavad samas, et suurem osa põgenikest siiski ei kavatse Ukrainasse tagasi minna.
Suurem osa ukrainlastest on uutesse koduriikidesse suhteliselt hästi lõimunud, käivad tööl ja nende lapsed koolis ning nad on ära õppinud keele.
Hetkel kehtib TPD kuni 2026. aasta märtsini ja see on jätkuvalt "ajutine", ehk ukrainlased võivad kaotada senise õiguse elada ja töötada Euroopa Liidus.
Ukraina põgenike teemat kavatsetakse arutada juunis liiduvabariikide siseministrite kohtumisel. Väidetavalt tegelevad Tšehhi, Saksamaa ja Poola valitsused koos Komisjoni ametnikega aktiivselt lahenduste otsimisega, mis saab Ukraina põgenikest peale rahu.
Paljud riigid, sealhulgas Eesti, valmistavad ette kavasid, mis tagavad Ukraina endistele elanikele peale sõja lõppu pikaajalise elamis- ja tööloa. Eesti siseministeeriumi andmetel elab 2025. aasta 9. veebruari seisuga tähtajalise elamisloa alusel Eestis 35 755 Ukraina sõjapõgenikku.
Toimetas Karol Kallas