Euroopa Liit otsustas läinud nädalal eraldada täiendavad 500 000 eurot maksumaksjate raha "humanitaarabiks" Bosniasse kogunevatele migrantidele, kes kavatsevad sealt illegaalselt Euroopa Liidu liikmesriiki Horvaatiasse tungida.
Seejuures meenutas Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kriisijuhtimise volinik Christos Stylianides avalikkusele, et alates aastast 2015 on Brüssel kulutanud migratsiooniga seotud projektidele Balkani poolsaare lääneosas 31 miljonit eurot, sealhulgas 2 miljonit eurot Bosnias 2018. aasta jooksul.
Samal ajal nõuavad bosnialased Balkani migratsioonimarsruudi sulgemist, viidates muuhulgas sisserändajate kasvavale sõjakusele.
Bosnia piirilinnade ametivõimud on juba oktoobri keskpaigast alates hädas migrantide järjest jõulisemate katsetega politseinike ahelikest läbi tungida ja jalg Euroopa Liidu pinnale maha panna.
ÜRO migratsiooniameti andmetel on 80 – 85 protsenti Balkanil viibivatest ja sealtkaudu Euroopa Liitu pürgivatest rändajatest "majandusmigrandid ja mitte inimesed, kes vajaksid rahvusvahelist kaitset."
ÜRO esindaja Peter Van der Auweraerti andmetel on "umbes 35 protsenti neist pakistanlased, samal ajal kui ligikaudu 20 protsenti väidab end olevat Süüriast.
Kuid süürlaste suhtes on mul kahtlusi, kuna meil on ka palju inimesi Põhja-Aafrikast, kes ütlevad et on süürlased.
Kokku on alates aasta algusest Bosniasse sisenenud 20 000 – 21 000 inimest ning 4500 neist on ikka veel siin.
Seega on kolmel neljandikul nendest migrantidest õnnestunud siseneda Horvaatiasse illegaalselt."
Nagu kirjutas novembris Austria meedia, on luureandmete valguses 95 protsenti sissetungi plaanivatest migrantidest noored mehed, kellest peaaegu kõik on relvastatud nugadega.
Toimetas Urho Meister
Austria ametnik: Euroopa Liitu valmistub tungima 20 000 noaga relvastatud rändajat