11. aprillil arutab Euroopa Parlament raportit Euroopa Liitu (EL) käsitleva õppe kohta koolides. Raport on valminud Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjonis ning sellega soovitakse ühtlustada ja tõhustada ELi puudutava hariduse andmist kõigis ühenduse liikmesriikides.

Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjonis valminud raport tunneb muret mh euroskeptilise hoiaku laienemise pärast ning näeb ette selle hoiaku väljajuurimist tõhusama eurohariduse teel.

Raportis kurdetakse, et "ebapiisavad teadmised EList ja halb arusaam selle konkreetsest lisaväärtusest võivad tugevdada demokraatia defitsiidi tunnet ja põhjustada euroskeptitsismi laienemist liikmesriikides ja kandidaatriikides."

Raport nõuab omapoolse lahendusena viivitamatult ELi kodaniku- ja ühiskonnahariduse uuendamist ja tugevdamist nii olemasolevates kui tulevastes liikmesriikides.

Koolitusprogrammi eesmärgiks oleks "varustada õppijad vastavalt nende vanusele asjakohaste teadmiste, väärtuste, oskuste ja pädevustega, mis võimaldaks neil mõelda kriitiliselt ja kujundada välja teadlikud ja tasakaalustatud seisukohad, kasutada oma demokraatlikke õigusi ja kohustusi, kaasa arvatud hääletusõigust, hinnata mitmekesisust, ergutada kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi ning olla aktiivsed ja kohusetundlikud kodanikud."

Raportis palutakse Euroopa Komisjonil „ hõlbustada parimate tavade jagamist liikmesriikide ja kandidaatriikide seas ELi mõõtme alal hariduses ja diskrimineerimise ja eelarvamustega võitlemise alal haridusmaastikul, sealhulgas hinnates õppematerjale, kiusamisvastaseid ja diskrimineerimisvastaseid poliitikameetmeid."

Raporti seletuskiri möönab, et Euroopa Liit seisab parasjagu silmitsi seninägematute probleemidega:

„Paari viimase aasta jooksul on EL olnud suures majandus- ja finantskriisis. Selle sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed on kahtluse alla seadnud ELi institutsioonid ja ühised väärtused, sealhulgas Euroopa identiteedi mõiste. Seepärast on tähtsam kui kunagi varem edendada meie koolides, ühingutes ja avalikus ruumis dialoogi ELi teemadel, et taastada kodanike usk Euroopa integratsiooniprotsessi väärtusesse ja vajalikkusesse," kirjutatakse raportis.

Sellises olukorras ei ole raporti järgi sugugi mitte üllatav, et „kodanikud tunnevad end Euroopa poliitilisest projektist kaugena või järjest enam võõrandununa, muutuvad üha euroskeptilisemaks ning tajuvad demokraatia puudujääki liidu institutsioonide otsustusprotsessis."

Seda võib raporti järgi parandada kodanike tõhusam teavitamine ning nende julgustamine osalema ja näitama üles aktiivset huvi Euroopa ühinemisprojekti suhtes.

"Üks võimalus selle saavutamiseks on Euroopa mõõtme tõhustamine koolihariduses, mis aitaks üle saada euroskeptitsismist ning valmistada kodanikke ette elama ja töötama üha keerulisemas ja globaliseerunumas maailmas," sedastatakse raportis.

Euroopa mõõtme esiletoomise juurde kuuluvad elemendid on raporti järgi sallivus, teadlikkus ja teiste kultuuride mõistmine, nagu ka demokraatlikud väärtused ja inimõigused.

Raport on läbinud Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon hääletuse. Selle poolt hääletasid 23 komisjoni liiget, vastu 4. Raporti poolt andis oma hääle ka mainitud komisjoni kuuluv Keskerakonna eurosaadik Yana Toom. 11. aprillil arutleb raportit Euroopa Parlamendi täiskogu.

Raportiga saab tutvuda siin.